Zhanna Toht

Seekord on näitus "Millest räägivad mari mustrid?" eksponeeritud kõrvuti teise huvitava näitusega, mis toob välja ruunide mustrimaailma. Mõlemast näitusest saab leida sarnaseid motiive mustritest, kuid näitused on väga erinevad oma loomuse poolest. "Millest räägivad mari mustrid?" aitab vaatajal saada teadlikumaks mari mustrite tähendustest, Eero Annuse näitus "Must kunst ja ruunimaagia" pakub vaatajale leida ise tähendusi mustritele ja tunnetada ruunide maagiat.

Kevadlillede õitsemise aeg on täies hoos!
Tellija lemmiklilled on maalidena aastaringseks imetlemiseks.

Näitus "Millest räägivad mari mustrid?" jätkab oma teekonda: startinud Tallinna Ülikooli galeriist, sai näitust eksponeerida ka Saue Päevakeskuses ning Riias, Eesti Vabariigi Suursaatkonna kutsel.

Järgmine peatuspunkt on Jõgeva!

Kallid Jõgeva sõbrad, kolleegid, tuttavad ja kõik mari kultuuri huvilised! Ootan teid 2.septembril kell 16.00 Jõgeva Linnaraamatukogus minu näituse avamisele.

Näitust sügisel veel näeb:
3. - 28. oktoober Keila Sotsiaalkeskus
1. - 28. november Lääne Maakonna Keskraamatukogu

Meeldivate kohtumisteni!

Näitus "Millest räägivad mari mustrid?" on avatud. Tänan kõiki külalisi toreda õhtu eest. Näituse avamisel sai lisaks maalide vaatamisele kuulda ka mari laule ja maitsta podkogõljot.

Eriline tänu koostöö eest: projekti juhendajale Margot Kasele, Tallinna Ülikooli galeristile Eve Kiilerile, Tallinna Mari Seltsi liikmele Natalia Lillele.
Näitust toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, Hõimurahvaste Programm, Tallinna Ülikool, Tallinna Mari Selts
Fotod: Anna Makeev, Inga Pogonina

Ilusat hõimupäeva!

Oktoober on Hõimukuu ja mul on rõõm teatada, et terve aasta jooksul valminud tööd lähevad Tallinna Ülikooli Terra maja galerii seintele jutustama lugu mari tikandist ja selle sümboolikast.
Mul on hea meel astuda teiega dialoogi esivanemate ornamendikeele kaudu, jutustades oma rahva tavadest ja kommetest akvarelli ja tikandi tehnikas piltide abil.
Пагален ӱжам ончерышке!

Pühendatud isale...
Aasta oli 1996, olin siis 11 aastane ning just lõpetanud 5.klassi Joshkar-Olas asuvas internaat-koolis. Olin samuti ka lõpetanud kunstikooli esimese aasta. Koduülesandeks suvevaheaial oli võimalikult palju joonistada. Ühel suvisel päeval võttis isa mind kaasa tööle, metsa. Pidime sõitma kaugele metsa, kus kunagi ammu asus küla Aleksejevka. Igaks juhuks võtsin ka paberit ja värve, et suvist koduülesannet täita. Samal ajal, kui isa vaatas oma kollegiga üle metsa, maalisin ma ühte mahajäetud maja. Pilt oli tehtud ning kui isa nägi pilti, siis mõtiskles "Kas ka tema ehitatud maja seisab kunagi samamoodi mahajäetuna võsas.. ja naljatades palus joonistada meie maja sellisena nagu ta on :) Ma muidugi noogutasin, aga kahjuks ei maalinud ma pilti siis, kui isa palus. Möödus 23 aastat, ning alles nüüd see sai teoks.
Isa mul oli väga töökas mees: pidevalt ehitas midagi, pidevalt aitas kedagi, oli olemas kõikidele, kes vajasid abi. Ta oli armastav isa - seda, kui väga ta armastas mind, teadsid ja nägid paljud tuttavad ja sõbrad. Kuid karm autoõnnetus võttis talt elu juba 46 aastaselt...28.septembril 2001 aastal.
Meil oli ka koer Reks, kes peale isa surma elas veel vaid pool aastat- peremehe surm justkui võttis temalt elujõu, suur igatsus ja tekkinud nõrkus lühendasid ka tema eluiga.
Isa ehitatud maja "elab" edasi, kuigi on väliselt nüüd väga muutunud. Vend Aleksander suhtub isa ehitatud majja suure austuse ja armastusega ja hoiab maja korras nii palju kui võimalik.
See maal on mälestuseks isast ja tema ehitatud majast, kus möödus mu lapsepõlv ja kõik mälestused isast on jäänud selle majaga seoses.

Ilusat emadepäeva kõikidele emadele!

Hoolin ja sind armastan,
Mu emakene hea.
Oled mulle armsaim sa,
Seda meeles pea!

Naistel ei saa lilledest vist kunagi liiga palju. Iga õis, mis kingitud armastusega, teeb naisele rõõmu. Mina näiteks rõõmustan väga, kui saan liili. Need on ju niii ilusad! Väga tihti soovin neid ka maalida - nii on mul juba mitu-mitu maali sündinud. Lihtsalt ei saa maalimata jätta! Jõgeval elades tõi mulle üks hea tuttav tädi Endla isegi mitu aastat järjest oma aiast suve saabudes kimbu lilli, kas pojenge, liiliaid või astreid. Ta korjas neid kimpu ja tõi mulle, et ma jäädvustaksin nende ilu.
Nii mõnigi mees arvab, et milleks kinkida lilli? Aga lihtsalt sellepärast, et naine on ilu ja armastuse allikas ja järjekordse lillede kinkimisega võiks avaldada tähelepanu naise ilule, tema nais- ja armastuseenergiale. Lilli saades puhkeb naine ka ise õide. Rääkimata sellest, et veel mitu-mitu päeva pakuvad lilled naistele silmarõõmu.

Kallid naised, imeilusat ja lillederohket naistepäeva teile!

Ilusat jõuluootust, kallid sõbrad!

Mulle väga meeldib, et Emadepäev on kevadel- ärkava looduse õrnus on nii sarnane ema omaga.
Venemaal nt peetakse Emadepäeva hoopis novembri viimasel pühapäeval. Google kirjutab, et Venemaal on seda pidu ametlikult peetud 1998 aastast. Mina aga ei mäleta sellise päeva tähistamist, ainult viimased 5 aastat on rohkem sellest meedias räägitud. Sellepärast ei ole harjunud ja unustan sel päeval helistada oma emale. :(
Viimast 2 kuud maalisin portreed oma emast. Tegelikult oli soov seda ammu teha- juba 5 aastat tagasi tema järjekordseks juubeliks. Aga kuidagi ei leidnud aega ja sobivat fotot.
Sel aastal aga tuleb tema järgmine juubel ja nüüd sai see maalitud. Mõtlesin, et kuidagi ei taha maalida ema täpselt foto järgi, kus ta oleks pidulikult riides, kammitud uhkesse soengusse ja meigitud.
Tahtsin maalida ema sellisena, millisena tihti teda näen koduses keskkonnas emana.
Süzeeks võtsin teejoomise hetke suveköögis.
Tavaliselt ongi nii, et kui hommikul tulen kööki, teen ukse lahti, siis tuuletõmbega avanev aken tõstab kardinad õhku ja laua taga istub ema ja joob oma lemmikut musta teed (tass peab olema kindlasti läbipaistev :) ). Enne teeb ta kindlasti ringi aias ja korjab värskeid maasikaid või vaarikaid, mis parajasti valmimas on (neid ta armastab panna isegi kuuma tee sisse, mis omakorda annavad teele suurepärase aroomi). Vahest ta jõuab juba ka küpsetada midagi, eriti hästi tulevad tal välja sõõrikuid.
Talle meeldivad hommikud veeta vaikuses mõtiskledes. Siis aga tuleme meie, ühineme emaga, vestleme erinevatel teemadel, arutleme päeva plaane.
Tegelikult on mu ema tõeline tööloom. Üle 35 aasta on töötanud koolis õpetajana ja hinnatakse teda siiamaani ja ei lubata minna pensionile :) Kasvatanud 3 last ja hoolitsenud suure maja ja aia eest. Tihti olen ema näinud sama laua taga ka väga väsinuna peale rasket tööpäeva, aga tassike kuuma teed ja suhtlemine ühise laua taga lähedastega andis talle alati jõudu. Lapsed on tal olnud alati tähtsal kohal, kelle nimel ta on ohverdanud väga palju oma aega ja jõudu.
Maalile ei saanud lisamata jätta karikakraid - minu ema lemmikud lilled. Lilled, mis iga aasta sünnipäevaks tõi emale isa. Kuid seda ei juhtu traagilise õnnetuse tõttu juba viimased 18 aastat.
Lilli kingime nüüd meie, lapsed ja lapselapsed (neid tal juba 8!). Meie, kes me iga suvi koguneme ema majja.
Mis ma muud oskan öelda, ema on mulle väga-väga kallis inimene, kuigi elan temast eemal juba 10.ndast eluaastast. Ja elanud koos emaga olen ainult koolivaheaegadel. Ka nüüd, kui ma elan temast tuhandete kilomeetrite kaugusel juba 12 aastat ja kohtunud aastas vaid 1 kuuks, tunnen ma ema armastust, hoolivust ja tuge.
Vahet ei ole, mis aastaajal on Emadepäev, avaldada emale oma armastust ja tänulikkust võib ükskõik mis päeval. Tähtis, et ta teaks, et ka tema lapsed hoolivad temast ja valmis toetama rasketel aegadel.
Ilusat emadepäeva kõigile!

Lihtsalt ei saanud maalimata jätta...