Hendrik Johannes Terras

Viimastel päevadel on mu telefon punane sõprade ja sugulaste kõnedest, et kas minust saab järgmine Tallinna linnapea?🙄

Ma väga tänan Eesti 200 esimeest Kristinat, et ta minu nime potentsiaalse linnapeakandidaadina välja hõikas, aga pean siiski ütlema, et sellist ambitsiooni minul ei ole.

Hetkel läheb minu energia Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse ära võtmisele, noorte valimisõiguse laiendamisele ja valimisringkondade piiride seadmise arutelule.

Eesti 200 Tallinna piirkonnas näen aga mitut potantsiaalikat linnapeakandidaati.

Mina isiklikult toetan sellele kohale Tallinna praegust hariduse abilinnapead Aleksei Jašinit.

Head sõbrad ja erakonnakaaslased!

Kandideerin erakonna esimeheks. Olen koondanud kokku meeskonna, kelle kogemus, oskused ja tugev soov muutuste suunas on just see jõud, millega kirjutame Eesti 200 uue eduloo.

Meie põhjalikuma programmiga saate lähemalt tutvuda paari päeva pärast, kuid kolm olulisemat mõtet avan kohe:

1. Erakonna poliitika saab olema läbipaistvam, selgem ja ühtsem. Juhatus, volikogu ja üldkogu saavad olema kohad, kus kõik erakonna poliitilised seisukohad kinnitatakse. See on protsess, mis peab toimuma järjepidevalt. Nii kujuneb erakonna poliitika, mille eest me seisame. Näiteks eestikeelne haridus või abieluvõrdsus.

2. Erakonna liikmed saavad kõlavama hääle ja rohkem vastutust igapäevapoliitikas kaasarääkimisel. Töörühmad ei saa eksisteerida näiliselt või moe pärast, vaid peavad olema haagitud kindla veduri järgi. Töörühmade järjepidevuse tagamiseks peab nende kuulamine aset leidma regulaarselt juhatuses ja volikogus.

3. Erakond hakkab kasvama ka väljaspool suurlinnu. Omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud 431 päeva. Me peame neid päevi hästi kasutama. Edu saavutamiseks peame üles ehitama piirkonnad ning minema kõikides suuremates asulates välja pika Eesti 200 nimekirjaga.

Erakonna paremad ajad on veel ees. Lubame oma meeskonnaga, et tuleme sellest üheskoos võitjatena välja.

⚠️Täna on Eesti kord Venemaale valu teha!

Nimel võtab Riigikogu vastu täna pika nimega seaduse, millega teeme kaht asja:

✅ Esiteks me loome riigisisene meetme, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust.

✅ Teiseks me loome võimaluse kasutada oligarhide vara rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui nende seos Venemaa õigusvastaste tegudega on tõendatud.

Eestis on seda vara ehk mõnikümmend miljonit, kuid Euroopas ja kogu maailmas mõõdame neid summasid miljarditega.💰

Eesti ongi eeskuju, mida saavad meiega samamoodi mõtlevad riigid järgida ning samuti Venemaale valu teha, et aidata Ukrainat ja lõpetada sõda Ukrainas.

🤝See seadus on täna väike samm Riigikogule, kuid suur samm ja eeskuju Euroopale ja kogu demokraatlikule Läänele.

🇪🇺💙Heiskame lipud ja oleme rõõmsad, sest täna on Euroopa sünnipäev!

Tähistame seda alates aastast 1950, kui Prantsusmaa välisminister Robert Schuman kuulutas välja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise.

🤝Ta soovis muuta sõda "mitte ainult mõeldamatuks, vaid ka praktilisel tasandil võimatuks".

Teise maailmasõja lõpust oli möödunud viis aastat, mis muudab rahu säilitamise soovi selgelt mõistetavaks.

Euroopa Liit on minu jaoks ennekõike kõikide võimaluste sümbol.🌍

See tähendab vabadust ringi rännata, õppida ja kogeda teisi kultuure ning näidata ka iseend.
Olen ise reisinud paljudes Euroopa riikides rännanud ning mõned aastad ka elanud ja õppinud Saksamaal.
See kogemus annab palju mõistmist ning sallivust, õnneks ka päris hea saksa keele oskuse.

Ka tänased Eesti noored vaatavad Euroopa kui avatud ja rõõmsa nähtuse poole, olgu ta sündinud MTVst ja ühendatud Eurovisioonist.

Nagu näitab viimane, siis tahavad Euroopas olla ka kaugemad maad, nagu näiteks Austraalia.
Euroopal on järelikult pakkuda palju, täna näiteks Puuluup ja 5miinust, kellele terve Euroopa teises poolfinaalis kaasa elab.

Täna on veel teisigi toredaid hetki - kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul ning Euroopa Parlamendi valimistel noortele varasema kandideerimise ja hääletamise õiguse andmise otsustamine valitsuse päevakorras.
Toredat Euroopa päeva kõigile! 🇪🇪

👀Sel nädalal jõuab valitsusse noorte valimisea langetamine!

🇪🇺Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise vanuse alampiiriks saab 18 asemel 16 ning kandideerida saavad ka juba 18-aastased, senise 21 asemel. Need muudatused ei jõustu veel tänavustel Euroopa Parlamendi valmistel, kuid järgmine kord on need kindlasti juba jõus.

🤝Hea kolleeg Hanah Lahe andis selle eelnõu 10. aprillil Riigikogu menetlusse, tänan teda ja ka kõiki teisi 44 Riigikogu liiget, kes eelnõu algatasid.

Miks see on tähtis teema?

💡Noored peavad olema ühiskonnaelus rohkem kaasatud
💡Õigus hääletada on selle üks selgemaid viise
💡Ühiskond avaldab selget tahet noori kaasata
💡Hääleõigus tähtsustab noorte rolli ja vastutust

On inimesi, keda poliitika ei huvita. Neid on ka noorte seas. Mina pean noortele varasema hääletusõiguse ja kandideerimisõiguse andmist väga positiivseks sammuks, sest see annab noortele varem ühiskonnas kaasarääkimiseks hääle, koos võimalusega seda kasutada.

🤞Ootan väga, et noorte valimisõiguse eelnõu saab valitsuselt neljapäeval heakskiidu ja tuleb võimalikult kiiresti tagasi põhiseaduskomisjoni menetlusse, et saada siis juba suures saalis ka seaduseks.

🤌✅ Varem või hiljem jõuame selleni, et saame valida ka mobiiltelefoniga!

Täna läbis riigikogus kolmanda lugemise eelnõu, millega muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni ja on võimalus, et juba 2025. aasta sügise kohalikel valimistel piisab oma hääle andmiseks vaid mobiiltelefonist ja Smart-ID’st.

🇪🇪 Eesti jaoks on see väike samm, sest meie digitaalne ökosüsteem on nii hästi arenenud, et isikliku võtme haldus‑ ja infrastruktuur võimaldab meil teha seda tegelikult üsna lihtsasti.

🌍 Maailmas oleme sellega teerajaja ja suunanäitaja, sest me teeme seda, mida teised riigid alles tahaksid teha ja mille poole nad püüdlevad.

Täna on Riigikogu päevakorras kaks väga olulist punkti:👀

Pärast Moskva juhtimisele alluva õigeusu kiriku avalduse vastuvõtmist seisab ees umbusaldusavaldus haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Opositsioon heidab talle sisuliselt ette seda, et ta on teinud oma tööd, alustades reformidega, mida haridusvaldkond ammu vajab.🤷‍♂️

Neist suurim on üleminek eestikeelsele haridusele, mille eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Opositsiooni tegelik eesmärk on üritada nurjata üleminek eestikeelsele haridusele, see toimub kõikjal Eestis, on kindel ja ajapikendusi ei tule ka Narvas ega Lasnamäel.🙌

Vene jutupunkte rääkivatele Riigikogu liikmetele see loomulikult ei meeldi.🤯 See nädal kubiseb sümboolsetest rünnakutest Eesti iseolemise ja Eesti vaba vaimu vastu. Neljapäev on 9. mai, mitme tähendusega tähtpäev, mille saabumise puhul rünnatakse digiriigi sümbolina toimuvaid e-valimisi, Eesti õigust piirata mõjutustegevust läbi kiriku ja ka üleminekut eestikeelsele haridusele.

Kristina Kallas on teinud ja teeb väga head tööd ning tänane umbusaldus kukub läbi, sest koalitsioon toetab toimekat ja reformimeelset ministrit ning eestikeelsele haridusele üleminek algab vältimatult ja eranditeta. Go, Kristina!👏

Hea kolleeg Kristo Enn Vaga lõpetas üleeile õhtul võidukalt nädalase rattasõidu Eestis Ukrainasse. Ta on olnud professionaalne rattasõitja, kuid 1700 kilomeetri läbimine vastutuules oli ka talle nädalane pingutus. Hästi tänuväärne sõit - hoida tähelepanu Ukrainal ja koguda annetusi Ukrainale droonide ja veoautode ostmiseks. Au ja kiitus!🙌🚴‍♂️

👉Pingutame Ukraina käekäigu nimel ka Riigikogus - järgmisel nädalal jõuab Riigikogu saali teisele lugemine Vene oligarhide külmutatud vara Ukraina hüvanguks kasutuselevõttu võimaldav seadus. Oleme põhiseaduskomisjonis seda teemat arutanud kuid ja eesmärk on kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete vara, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.

Eestis on seda vara vaid näpuotsaga - 20-30 miljoni eurot. Maailmas tervikuna hoopis rohkem - tagasihoidlikul hinnangul vähemalt ❗️300 miljardi USA dollari väärtuses. Siiski on Eesti siseriiklikud sammud olulised - eeskujuks ja pretsedendiks, et teistel maailma riikidel oleks võimalik meie eeskuju järgida. Teine pioneer on olnud Kanada, kes on samuti astunud pikki samme Vene vara kasutuselevõtuks.

Mul on hea meel, et Kristo Enn on järgmisel nädalal Riigikogus tagasi, sest iga hääl on selliste eelnõude puhul oluline. Riigikogus on üha selgemad piirjooned erakondade vahel, kes seisavad 🇺🇦Ukraina poolel ja kes edastavad Moskvast pärinevaid jutupunkte. Järgmine nädal Riigikogus tervikuna saab olema väga sisukas, külmutatud vara eelnõu teine lugemine on siiski pikas plaanis üks olulisemaid arutelupunkte.

💸 Nüüd on selge, et kärpimine on möödapääsmatu!

Aruteludega riigi rahaasjade ümber oleme jõudnud seisu, kus kõigile osapooltele on selge, et riigi kulutusi tuleb vähendada. Selgelt on selle välja öelnud nii Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Margus Tsahkna kui ka rahandusminister Mart Võrklaev. Jah, valitsuserakondadel on olnud erinevaid seisukohti, kuid tegelikkuses paremaid valikuid ei ole.🤷‍♂️

On tõsiasi, et järgmise aasta riigieelarve prognoos lubab defitsiiti 5,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on❗️2,2-2,3 miljardit eurot. Riigi kulutused on kasvanud ja kasvanud, tulude pool pole kaugeltki järele tulnud ning oleme eelarvet täitnud laenurahaga - aasta pole veel poole peal, kuid kindlasti saab olema selle aasta laenukoormuse kasv vähemalt 1,3 miljardit eurot. Pigem rohkem.

Kui me tahame tegelikult olukorda parandada, siis tuleb kiirkorras pidada veelkord Riigikogu valimiste ajal pidamata jäänud maksudebatt. Meil on kolm valikut:

👉 jätkata laenamist ja katta sellega jooksvaid riigieelarve kulutusi,
👉 tõsta riigieelarve täitmiseks makse
👉 või vähendada riigi kulutusi.

Praegune valitsus on teinud ja teeb peamiselt kahte esimest - laenab ja tõstab makse.

Tõsiseltvõetavat kärpimist pole olnud. Täna ütles Margus Tsahkna ka ajalehes välja, et ministeeriumitele üldise kärpeülesande andmine ei anna tulemusi. Olen veendunud, et eesmärgiks tuleks alustada kärbetega võimalikult kiiresti. Juba sel aastal tuleks koostada negatiivne lisaeelarve, mille maht võiks olla 400-500 miljonit eurot, riigi järgmise aasta kulutuste kärpe-eesmärk võiks olla vähemalt miljard eurot.

Tänases Postimehes ütleb endine peaminister Andrus Ansip, et ükski koer ei kannata, kui tema saba hakatakse millimeetri kaupa lõikama. Nõus, loodan, et Reformierakond suudab seda ambitsiooni ka valitsuses rakendada. Kärpimise kiire ja esmane eesmärk peab olema lõpetada jooksvate kulude katmine laenudega. Ka selle ambitsiooni seadmine eeldab otsustavat ja kindlakäelist juhtimist.👀

✅🇪🇺Demokraatia teemalise debati üks olulisim arutelu on, et Euroopa Liidu kondanikuühiskonda arendaks 16-17 aastaste kodanike kaasamine poliitilistesse otsustusprotsessidesse.

Aitäh Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation debati ellu kutsumise eest ja Margo Loor modereerimise eest. Tänud kolleegid ja kuulajad mõtteavalduste eest!🙌👏

Noor(te) hääl Euroopas!🗣️

🗣️Debattide hooaeg on avatud - tulge kindlasti kuulama!

Küsimusi saad esitada siin: https://app.sli.do/event/vmynRX1aZgqghyfcqYR6jj/live/questions?

Venemaa on Eesti julgeolekuoht number üks.

Lugesin suure kahetsusega Eesti 200 värske esimehekandidaadi Arko Okki intervjuud Delfile ja raske südamega ei saa ma öelda muud, kui kahjuks ta ei sobi Eesti 200 esimeheks. Arvestades Venemaa praeguseid ambitsioone ja mitmel pool maailmas tema poolt õhutatavaid konflikte on Okk loodetavasti vaid uskumatult naiivne.

Eesti 200 seda siiski ei ole, meil ja igal teisel Venemaa piiririigil on selgemast selge, et tema suhtumine meisse on kiskja suhtumine saaklooma, lõunasööki. Rääkida praegusel ajal kaitseinvesteeringute vähendamisest, mis tähendab sisuliselt meie kaitsevõime vähendamist, ei ole kindlasti Eesti 200 seisukoht.

Enne valimisi ütles Eesti 200 selgelt välja, et peame ka EKREt venemeelseks poliitiliseks jõuks ja seetõttu ohuks meie julgeolekule. Kahjuks ei toeta Arko Okk seda seisukohta, leides, et ERKE sobib ka Eesti 200 valitsuspartneriks. See pole Eesti 200 poliitika, Arko Okk esindab hoopis teistsugust mõtteviisi, mille lõppvaatus on tohutute pingutustega saavutatud ja hoitud iseseisvuse lõpp Vene impeeriumi rüpes. Ma pole kindel, kas sellist stenaariumi toetavate vaadetega inimene peaks meie erakonda üldse kuuluma.

Eesti 200 usub vankumatult liitlassuhetesse NATOs ja partnerlusse Euroopa Liidus. Me oleme valmis tegema kõik, et Eesti iseseisvust kaitsta ja hoida. Venemaa-suguse naabri puhul saab seda teha ainult läbi vahetu sõjalise heidutuse, mis tähendab ka valmisolekut võitluseks relv käes. Kiskjat ei ole võimalik mõista, sest kiskja ise mõistab ainult jõudu.

Eesti 200 seisab selle eest, et Eesti julgeolek oleks tagatud, seda läbi kindlate liitlassuhete ning läbi iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse. Meie suhted Vene Föderatsiooniga ei parane enne, kui viimane loobub naabrite sõjalisest ründamisest, tagastab okupeeritud alad, maksab kinni tekitatud kahjud ning kõik Venemaa juhid, kes vastutavad naabrite ründamise, toime pandud genotsiidi ning teiste sõjakuritegude eest saaksid rahvusvahelise tribunali ees õiglase süüdimõistmise osaliseks.

Jagan Teiega kaua oodatud uudist.🗞️

Margus Tsahkna tegi äsja erakonnakaaslastele teatavaks, et kandideerib Eesti 200 esimeheks. Kas see on uudis? Paljudele ilmselt mitte, kuid see, et ta niivõrd suure otsuseni jõudis, on igal juhul uudis.

See on VÄGA suur otsus. Miks?
Erakonna esimehe töö on tohutu väljakutse, mida oskab hästi ette kujutada ainult see inimene, kes seda tööd varem teinud on. Erakond Eesti 200 on jõudnud faasi, kus terve rida ümberkorraldusi on tehtud ning organisatsiooni ehitamine ja areng täies jõus.

Mina toetan Marguse otsust. Miks?
- Margus on väga kogenud ja hea vaistuga poliitik, kes on Eesti 200 jaoks praegu parim juht.
- Marguse autoriteet ulatub üle kogu erakonna ning ta ei pea kulutama liiga palju aega enda ideede tutvustamiseks, sest kõik tunnevad teda.
- Marguse mõju ulatub erakonnast ka palju kaugemale, ta on valitsusdelegatsiooni juhina igapäevastes töistes suhetes teiste Eesti erakondadega ning poliitiliste liidritega kõikjal maailmas.

Margus on Eesti 200le hea esimees. Miks?
- Ta on olnud algusest peale meiega, tundes meie poliitilise kujunemise lugu.
- Margus tunneb pea kõiki meie inimesi, kellest igaüks võib julgelt tema poole pöörduda ning oma mõtteid avada.
- Margus on julge otsustaja, kes suudab enda nägemusega inimesi kaasa tõmmata ning seisukohti ühendada.

Ja minu jaoks isiklikult on tähtis ka see, et Margusel on väga hea süda.
Tervitan tema otsust ja kinnitan, et toetan teda Eesti 200 esimehe valimistel.

Kujutage ette olukorda, kus isa või ema võtab laenu, käib selle raha eest Bora Boral puhkamas, ostab endale uue iPhone’i ja joob vee asemel šampanjat. Kui on tasumise aeg, siis ulatatakse arve aga lapsele. Laps on kohe raskuste ees, sest oma rahakotis olevate säästudega saab tema lubada vaid puhkust Jurmalas, saab endale vanaisalt päritud Nokia 3310 mobiiltelefoni ja peab lootma, et kraanivesi on puhas

Hendrik Johannes Terras: maksutõus on vajalik ja vältimatu! Vanem põlvkond elab praegu nooremate arvelt Ma palun mõelda selle peale, et kas praegusel hetkel veidi mugavamalt elamine on väärt seda, et järgmise nelja aasta pärast oleme me veel suuremas rahalises augus.

E-hääletamise lõpuni on jäänud vaid TUND AEGA! Veel jõuate oma valiku teha, kui te seda veel teinud ei ole https://www.valimised.ee/

Minu kandidaadinumber on 660 ning kandideerin ringkonnas Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine. 💪

Esindasin Eesti 200 Levila ja TV3 ühises projektis "Võimule sinuga".

Veel on aega oma e-hääl anda. Tee seda https://www.valimised.ee/ !

Vaid täna õhtul! “Võimule sinuga”. - Levila Ma tean, et mu jutt algab nagu reklaam. See ongi reklaam. “Levila pole sellist saadet veel enne teinud. Ja TV3 pole sellist saadet veel enne teinud.” Ei ole jah, seejuures. Aga tavaline turundustekst räägiks kohe sellest, kuidas me saime kõik asjad kohe ära tehtud, sest me oleme ju profid. V...

Kampaaniaperiood on täie hooga käimas! E-valimised algavad juba 27. veebruar ja valimispäev on 5. märts. 💪

8. veebruaril osalesin Noor Eesti 200 esindajana noortedialoogil keskkonnaminister Madis Kallasega. Kohtumine toimus Euroopa Noortedialoogi projekti raames ning peamiseks eesmärgiks oli arutada, kuidas noori poliitika keskkonnapoliitika kujundamisesse paremini kaasata. Arutluse alla tulid nii meretuulepargid, Rail Baltic, päikesepaneelid, metsa majandamine ja jäätmekäitlus.

Üheskoos leidsime, et noorte paremaks kaasamiseks on vaja koolides keskkonnaga seotud teemadest rohkem rääkida ja see võiks olla isegi integreeritud õppesse. Oluline on panustada ka vanemaealiste inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu, näiteks korraldada kohalikul tasandil teavitustegevust.

Aitäh Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) selle põneva dialoogi korraldamise eest!

Täna, 27. jaanuaril, sain suurepärase võimalusena osaleda Vilja Kiisleri saates "Vilja küsib". Arutelu alla tulid paljud huvitavad teemad, kaasaarvatud ka pealkirjana kirgi küttev ministriküsimus 🙂

Täispikk intervjuu on nähtav alloleval lingil 👇

VILJA KÜSIB | Hendrik Terras, missugust ministrikohta sihite? „Vallalises kaunitaris“ tuntuks saanud Eesti 200 poliitik Hendrik Terras astub superkangelasena üles kodupartei reklaamides, millest kõneldakse palju, seda enam, et teised erakonnad magavad alles talveund. Mida soovib Terras suures poliitikas korda saata? Missugused on tema lähemad ja kaugema...