Director

Värske juhi kaheksa esimest sammu

Sind ootab ees põnev teekond. Aga see võib tunduda ka parasjagu hirmutav: kogu see vastutus, kohustused, proovikivid... Soovitusi annab juhtimis-coach Raido Kivikangur, kes on ka Rail Baltic Estonia reisijate ja teenindavate rajatiste peaprojektijuht.

Siin on kaheksa sammu, mis aitavad sul oma rolli sisse elada ja annavad sulle enesekindlust edasi liikuda.

1. Heida pilk peeglisse ja tunne eesmärki. Selleks et olla hea juht, pead ennast mõistma, nii et võta aega, et teha endale selgeks oma tugevad ja nõrgad küljed. Teades oma väärtushinnanguid ja olemust, saad hakata teadlikult kujundama endale omast juhtimisstiili.
Pikemalt loe siit:

Värske juhi kaheksa esimest sammu • Visionest Sind ootab ees põnev teekond. Aga see võib tunduda ka parasjagu hirmutav: kogu see vastutus, kohustused, proovikivid... Soovitusi annab juhtimis-coach Raido Kivikangur, kes on ka Rail Baltic Estonia reisijate ja teenindavate rajatiste peaprojektijuht.

EAS koostöös Visionest Institute’ga kutsub osalema Sündmuste välisturu võimekuse arendamise programmis!

EAS koostöös Visionest Institute’ga kutsub sündmuste korraldajaid uude koolitusprogrammi. 5 koolituspäeva, rahvusvahelise kogemusega koolitajad, praktikud ja personaalne juhendaja – kõik selleks, et aidata sinu sündmusel edukalt väliskülastajateni jõuda.
Loe lisa ja kandideeri programmi!

Surya Vanka: loovus on hetkel kõige suurem kasutamata ressurss maailmas

Surya Vanka on üleilmse haardega disainer ja innovaator. Ta on ettevõtte Authentic Design asutaja ning Design Swarmsi meetodi looja, mida kasutatakse lahenduste leidmiseks nii ärimaailmas, mittetulundussektoris kui ka haridusvaldkonnas. Kerttu Kongas rääkis Suryaga loovusest, tehisarust ja disaini muutunud olemusest.

Surya on Tallinnas Disainiöö raames, kus ta rääkis septembri lõpus konverentsil tehisaru rollist ja selle võimalustest, kuid ka ohtudest. Kohtume Suryaga päev pärast tema saabumist hotelli fuajees. „Palusin ChatGPT-l oma reisi ajakava minuti täpsusega korraldada ja olen tulemusega väga rahul. Ta pani kokku isegi väikese söögirännaku Tallinna restoranides, võttes arvesse, et olen kalatoiduline,” ütleb ta sissejuhatuseks. Räägin seepeale Suryale, et ta võib Tallinna tänavatel jalutades näha väikseid pakiroboteid. Ta on sellest vaimustuses ning tõmbab oma telefoni kohe Starshipi äpi. Kogu tehisintellekti teema on Surya jaoks küll väga põnev, kuid ta suhtub sellesse ka väga ettevaatlikult ning ärgitab ka teisi seda tegema.
Pikemalt loe siit:

Surya Vanka: loovus on hetkel kõige suurem kasutamata ressurss maailmas • Visionest Surya Vanka on üleilmse haardega disainer ja innovaator. Ta on ettevõtte Authentic Design asutaja ning Design Swarmsi meetodi looja, mida kasutatakse lahenduste leidmiseks nii ärimaailmas, mittetulundussektoris kui ka haridusvaldkonnas. Kerttu Kongas rääkis Suryaga loovusest, tehisarust ja disa...

Milleks ja kuidas püstitada eesmärke, kui kõik nagunii muutub?

Igas endast lugupidavas töökollektiivis tehakse perioodiliselt juttu sellest, millised on meie ühised eesmärgid, ja küsitakse igaühelt tema arengueesmärkide kohta. Paljudel tekib selles olukorras veider tunne nagu lapsepõlves, kui küsiti, kelleks sa suurena saada tahad. Eesmärkide seadmisest kirjutavad Vahur Murutar ja Karin Hango koolitus- ja arendusfirmast SELF II.

Arenguvestlusi peetakse juba koolides ja lasteaedades. Ehk istuvad peredki varsti üha sagedamini ümber laua ja arutavad igaühe arengueesmärke? Ehk ütleb ema, et soovib saada akrediteeringut joogas. Isa räägib audiitorieksamist. Ning lapsed arvavad, et tuleks leida uusi sõpru või pääseda võistlustel platsile mängima. Näilisele veidrusele vaatamata on kirjeldatud stseenis oma terve iva. Peaaegu võimatu on olla õnnelik ja rahul ilma eesmärke püstitamata, nende poole liikumata ja oma edusamme teistega arutamata.
Pikemalt loe siit:

Milleks ja kuidas püstitada eesmärke, kui kõik nagunii muutub? • Visionest Igas endast lugupidavas töökollektiivis tehakse perioodiliselt juttu sellest, millised on meie ühised eesmärgid, ja küsitakse igaühelt tema arengueesmärkide kohta. Paljudel tekib selles olukorras veider tunne nagu lapsepõlves, kui küsiti, kelleks sa suurena saada tahad. Eesmärkide seadmise...

Kas Sinu ettevõtte sotsiaalsed normid, väärtused ja tekkinud arusaamad vajavad muutmist? Millal ja kuidas seda teha? Kas seda ongi üldse vaja muuta? Kui oled esitanud endale selliseid küsimusi, siis meie järgmine veebiseminar on just Sinu jaoks! Kutsume osalema sel kolmapäeval, 20. septembril kell 15.00-16.30 toimuval Directori veebiseminaril „Organisatsioonikultuuri muutmine. Miks, millal ja kuidas?“.
Pane end kirja ja kutsu kolleeg ka!
https://director.ee/organisatsioonikultuuri-muutmine-miks-millal-ja-kuidas/

Organisatsioonikultuuri muutmine. Miks, millal ja kuidas? - Ajakiri Director Veebiseminar toimub 20.09. 2023 kell 15:00-16:30 Zoom keskkonnas. Seminar on Directori tellijale tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Registreerimiseks täitke allolev vorm, logides eelnevalt oma parooliga sisse. Esinejad: Ilona Lott, Human Element Solutions OÜ, juhatuse liige Ilona on v...

Vastupanu muudatustele

Igale muudatusele leidub alati vastupanu. Pole ilmselt muudatust, millega seda ei kaasneks. Miks see tekib ja kuidas vastupanuga tegeleda, kirjutab muudatuste juht Tiina Sakkos.

„Äkki ikkagi ei ole vaja nii palju sporti teha“, „See muutus tundub lihtsalt liiga raske“, „Mul polegi nende uute teadmistega midagi peale hakata“… Teame ju kõik, et ka isiklikus elus soovitud muudatuse tegemise eel ja ajal tuleb üles igasuguseid mõtteid, kahtlusi ja emotsioone, millest mõned räägivad meie soovile vastu. Oskame isegi enda algatatud muudatusi üpris hästi tühistada.
Pikemalt loe siit:

Vastupanu muudatustele - Ajakiri Director Igale muudatusele leidub alati vastupanu. Pole ilmselt muudatust, millega seda ei kaasneks. Miks see tekib ja kuidas vastupanuga tegeleda, kirjutab muudatuste juht Tiina Sakkos. „Äkki ikkagi ei ole vaja nii palju sporti teha“, „See muutus tundub lihtsalt liiga raske“, „Mul polegi nende uu...

Miski, mida me kutsume CPD-ks, hõljub ruumis nagu maagiline aura. Kas suudad mõista, kuidas see on seotud professionaalsusega?
Sul on võimalus liituda veebiseminariga, kus ekspertide arsenal ulatub spordist toitlustuseni. Tule ise ja võta sõber kaasa!

https://forms.gle/JouGVSFmFFC3rUQ97

Liidri kaugjuhtimispult

Kui satud ühel hetkel Zoomis kolleegi elutuppa, selle asemel et tema taustaks on abstraktne newyorgilik loftipilt, siis on alust arvata, et olete jõudnud oma koostöös uude etappi – tõeliselt usalduslikku ja avatud koostööetappi. Just seda koges Katri Delimoge ühel järjekordsel veebikoosolekul. Kuidas sealt loftipildi juurest aga kolleegi elutuppa pääseda, sellest ta siin lähemalt räägibki:

Liidri kaugjuhtimispult - Ajakiri Director Kui satud ühel hetkel Zoomis kolleegi elutuppa, selle asemel et tema taustaks on abstraktne newyorgilik loftipilt, siis on alust arvata, et olete jõudnud oma koostöös uude etappi – tõeliselt usalduslikku ja avatud koostööetappi. Just seda koges Katri Delimoge ühel järjekordsel veebikoosol...

Personaliseeritud juhtimine kui tulevikujuhi edutegur

Sul on ees arenguvestlus oma meeskonna silmapaistva talendiga. Kuid suure üllatusena jõuab vahetult enne seda sinuni tema lahkumisavaldus. Nüüdisaegne juhi kui arengupartneri kontseptsioon rõhutab juhi personaalse lähenemise vajalikkust talentidele. Tänapäeva töökeskkond seab juhtidele uusi väljakutseid ning üks neist on töötajate ootused juhile ja juhtimisele. Kirjutab Fontese juhtivkonsultant ja mentorluse valdkonna juht Tiiu Allikvee.
Pikemalt loe siit:

Personaliseeritud juhtimine kui tulevikujuhi edutegur - Ajakiri Director Sul on ees arenguvestlus oma meeskonna silmapaistva talendiga. Kuid suure üllatusena jõuab vahetult enne seda sinuni tema lahkumisavaldus. Nüüdisaegne juhi kui arengupartneri kontseptsioon rõhutab juhi personaalse lähenemise vajalikkust talentidele. Lähemalt kirjutab Fontese juhtivkonsultant ...

Kristi Lomp: ületöötamine ei ole enam moes

Selver ASi juht Kristi Lomp alustas teekonda juhina juba 18-aastaselt toitlustusäris. Kogemuse asemel oli tal siis selge teadmine, mida teha teisiti kui need juhid, kelle juures ta ise varasemalt töötas. Küsis Kadri Kütt.

Saite juba nii noorelt juhiks. Kuidas?

Minu elus on olnud hästi palju asjade kokkulangemist. Mu tööelu sai alguse kooli kõrvalt ja selle põhjal tekkis arusaam, mida tahaksin edasi teha. Juhiks ajendas mind aga muu hulgas saama see, et tajusin tollaste juhtide ebakompetentsust. Mulle ei meeldinud see, mida ja kuidas nad tegid. Nii otsisin võimalusi teha asju paremini. Kui siis sattus silma alla huvitav tööpakkumine, siis kandideerisin ja nii ta läks.
Pikemalt loe siit:

Kristi Lomp: ületöötamine ei ole enam moes - Ajakiri Director Kristi Lomp. Foto: Aigar Lusti Selver ASi juht Kristi Lomp alustas teekonda juhina juba 18-aastaselt toitlustusäris. Kogemuse asemel oli tal siis selge teadmine, mida teha teisiti kui need juhid, kelle juures ta ise varasemalt töötas. Küsis Kadri Kütt. Saite juba nii noorelt juhiks. Kuidas? Min...

Võta jalad kõhu alt välja ja tunnusta inimesi

Meil on ikka keeruline teisi inimesi kiita-tunnustada. Loogika kõlab justkui nii, et kui kõik on hästi tehtud, pole seda vaja eraldi välja tuua. Küll aga kipuvad inimesed väga lahke käega kriitikat ja negatiivset tagasisidet jagama. Miks ikkagi inimesi tunnustada ja kuidas muuta see tiimis loomulikuks, kirjutab juhtimis-coach Marika Raiski.

Kui imelik see ka pole, tekitab kiitmine ja tunnustamine paljudes ebamugavust, vahel tundub see olevat ka lausa asjatu mee moka peale määrimine. Kriitikat tuuakse samas välja hea meelega. Sellel käitumisel on omad tagamaad, aga esmalt on vaja jõuda selle asjaolu teadvustamiseni, et me pole harjunud märkama, kui inimesed midagi hästi teevad.
Pikemalt loe siit:

Võta jalad kõhu alt välja ja tunnusta inimesi - Ajakiri Director Meil on ikka keeruline teisi inimesi kiita-tunnustada. Loogika kõlab justkui nii, et kui kõik on hästi tehtud, pole seda vaja eraldi välja tuua. Küll aga kipuvad inimesed väga lahke käega kriitikat ja negatiivset tagasisidet jagama. Miks ikkagi inimesi tunnustada ja kuidas muuta see tiimis lo...

Teet Kuusmik ja tema võimatuna tunduvad projektid

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhti Teet Kuusmikku motiveerib võimalus ellu viia võimatuna tunduvaid projekte. Nii toob ta Ida-Virumaale sadu uusi töökohti ja kümneid uusi välisinvestoreid. Kirjutab Eva Pärtel.

Kümmekond aastat tagasi oli Ida-Virumaa silmitsi drastilise elanikkonna kahanemisega. Suurte tööstusettevõtete reorganiseerimise tõttu oli sealt lahkunud juba ligi 80 000 inimest. Kuusmik otsis probleemile lahendust Ettevõtluse Arengu Agentuuris, meelitades ettevõtjaid investeeringuid tegema. Ent ettevõtjate huvi katkes peaaegu alati ühe asja tõttu: valmis detailplaneeringu ja infrastruktuuriga kinnistuid ei olnud.

Kui 2007. aasta majandusbuum andis veel lootust, et asjad paranevad, siis aasta hiljem alanud majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale. Koos Vadim Orlovi (kes tegutseb samuti tänaseni IVIAs) ja Hardi Murulaga otsustati, et läheneda tuleb suuremalt.
Pikemalt loe siit:

Teet Kuusmik ja tema võimatuna tunduvad projektid - Ajakiri Director Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhti Teet Kuusmikku motiveerib võimalus ellu viia võimatuna tunduvaid projekte. Nii toob ta Ida-Virumaale sadu uusi töökohti ja kümneid uusi välisinvestoreid. Kirjutab Eva Pärtel. Kümmekond aastat tagasi oli Ida-Virumaa silmitsi drastilise elanikkon...

Liiga hea, et olla tõsi?!

Kuidas olla nii hea kui ka tõene? Katri Delimoge lugu pakub mõtteainet tööandjatele, kes lubavad talendi saamiseks vahel maad-ilmad kokku, ent elu näitab, et „notsu kotis” koostöösuhe ei ennusta ei head algust ega pikka ühiskulgemist.

„Meie ettevõttes on inimesed kõige keskmeks ja prioriteediks. Sul on täielik vabadus, minu lõputu tugi ning piiritu usaldus teostada kõike, mida eksperdina vajalikuks pead. Korralik eelarve, ülisõbralik meeskond, edutamine soovitud ametisse ning priske aktsiapakett. See on mu lubadus sulle. Lööme käed?” teatab mu potentsiaalne juht, sära silmis. Jah, muidugi, ma kirjutan sellele alla! Otsekohe! Kõik on just see, millest olen alati unistanud… ja roosade prillide vahelt pole võimalikki ühtegi tumedamat tooni näha. Ent mitu head kuud ja korduvaid meeldetuletusi hiljem on 90% tollest lubadusest vaid unistuseks jäänud (tõsi on, et vahetu meeskond on tõesti väga sõbralik).
Pikemalt loe siit:

Liiga hea, et olla tõsi?! - Ajakiri Director Kuidas olla nii hea kui ka tõene? Katri Delimoge lugu pakub mõtteainet tööandjatele, kes lubavad talendi saamiseks vahel maad-ilmad kokku, ent elu näitab, et „notsu kotis” koostöösuhe ei ennusta ei head algust ega pikka ühiskulgemist. „Meie ettevõttes on inimesed kõige keskmeks ja pr...

10 levinud viga, mida juhid teevad silmast silma vestlusel

Selge see, et niisugusest vestlusest on kasu mõlemale osapoolele, kui see on korralikult ette valmistatud. Silmast silma vestlus loob usaldust, toob selgust ja aitab välja selgitada, milline on ühe või teise inimese pühendumise tase. Juhtimis-coach Marika Raiski toob siin aga välja levinumad vead, mida sellisel vestlusel tehakse.

Silmast silma vestlus on juhi ja töötaja kohtumine, kus räägitakse sellest, mis on vahepealsel ajal toimunud ja mis ees ootab. See on väga hea võimalus olla kursis sellega, kuidas inimestel tiimis läheb. Mis seis on nende tööprojektidega, millised on suhted tiimis, mis on isiklikud proovikivid, hoiakud, suhtumised… Silmast silma vestlust viiakse enamasti läbi kord kuus, kuid vajadusel ka kaks korda või muus rütmis. Kohtumine kestab reeglina pool tundi kuni tund.
Pikemalt loe siit:

10 levinud viga, mida juhid teevad silmast silma vestlusel - Ajakiri Director Selge see, et niisugusest vestlusest on kasu mõlemale osapoolele, kui see on korralikult ette valmistatud. Silmast silma vestlus loob usaldust, toob selgust ja aitab välja selgitada, milline on ühe või teise inimese pühendumise tase. Juhtimis-coach Marika Raiski toob siin aga välja levinumad v...

Viis põhjust, miks teie potentsiaalsed kliendid ei osta (ja mida siis teha)

Kui saate vaatamata kõikidele turundustegevustele tulemuste mõttes pettumuse osaliseks, siis Mari-Liis Vaher räägib viiest peamisest põhjusest, miks nii on. Neid põhjuseid teades ja arvesse võttes saab luua turundusstrateegia, mis toetab ettevõtte kasvu pikaajaliselt (ja aitab säästa aega, närve, raha).
Kas tunnete vahel, et enam ei tea, mida teha müügikäibe kasvatamiseks? Võib-olla rakendate kõiki suurepäraseid online- ja offline-turundusoskusi, hinnastrateegiaid, ehitate müügilehtreid, kasutate reklaame ja sotsiaalmeediat ning katsetate isegi tehisintellekti sisu loomiseks, kuid miski ei näi toimivat. Kui mõelda usalduse loomisele igapäevaelus, siis teame, et see nõuab aega, pingutust ja järjepidevust. Kui ma usu kaotan, võtab selle taasloomine aega: sa pead mulle korduvalt tõestama, et ma võin sinu peale loota ja sa ei vea mind alt. Sama põhimõte kehtib ka äris! Aga milles on asi siis, kui usaldus on justkui olemas, aga suhe ikka ei toimi?
Pikemalt loe siit:

Viis põhjust, miks teie potentsiaalsed kliendid ei osta (ja mida siis teha) - Ajakiri Director Kui saate vaatamata kõikidele turundustegevustele tulemuste mõttes pettumuse osaliseks, siis Mari-Liis Vaher räägib siin viiest peamisest põhjusest, miks nii on. Neid põhjuseid teades ja arvesse võttes saab luua turundusstrateegia, mis toetab ettevõtte kasvu pikaajaliselt (ja aitab säästa ...

Lauri Maisvee: Eesti meditsiini põhiprobleem on inimeste puudus

Dr Lauri Maisvee töötab Fertilitase erahaiglas kõrva-nina-kurguarsti ning pea- ja kaelakirurgina, lisaks on tema vastutusala haigla igapäevane juhtimine. Tänaseks on tal Fertilitases täis tiksunud juba 20 aastat. Dr Maisveega rääkis Kerttu Kongas.

Alustame kohe päris algusest. Dr Maisvee esmane huvi meditsiini vastu pärineb ilukirjandusest, kui ta luges Erich Maria Remarque´i raamatut „Triumfikaar”, mille peategelane Ravic oli väga võimekas ja romantilise meelega arst. Hiljem lisandus Maisvee hea sõbra isa, tunnustatud arsti Ants Haavel seeniori mõju.

„Olin umbes 17–18aastane, kui olime kord koos Antsu ja teiste sõpradega Saaremaal. Ants oli Kuressaare haigla kirurgiaosakonna juhataja ja hinnatud arst. Olime poistega nende suvilas Mändjalas, saunatasime ja rääkisime juttu. Äkki tuli kiirabiauto Antsu isale järele ja viis ta haiglasse. Mõne tunni pärast tuli ta tagasi, rääkis, mis oli juhtunud ja kuidas ta inimest aitas, ning istus siis rahumeeli saunas edasi. See tundus nii uskumatu! Pärast seda tekkis mul juba konkreetsem huvi meditsiini vastu. Teisi arste meil perekonnas siis polnud – praegu õpib küll minu poeg arstiks. Olen talle alati öelnud, et loe see „Triumfikaar” läbi ja siis vaatame,” räägib Maisvee muheledes.
Pikemalt loe siit:

Lauri Maisvee: Eesti meditsiini põhiprobleem on inimeste puudus - Ajakiri Director Dr Lauri Maisvee Dr Lauri Maisvee töötab Fertilitase erahaiglas kõrva-nina-kurguarsti ning pea- ja kaelakirurgina, lisaks on tema vastutusala haigla igapäevane juhtimine. Tänaseks on tal Fertilitases täis tiksunud juba 20 aastat. Dr Maisveega rääkis Kerttu Kongas. Saabun Viimsis asuvasse Fer...

Silmast silma vestlused. Kas mõttetu ajakulu või suurepärane viis parimate tulemuste saavutamiseks?

On juhte, kes ei pea selliseid vestlusi vajalikuks ja mõned töötajadki tõdevad, et need kohtumised on mõttetud ning ei loo lisaväärtust. Tegelikult sõltub aga kõik sellest, kuidas vestlust korraldada – selle kulg ja tulemused on ikkagi mõlema osapoole vastutus, kirjutab juhtimis-coach Marika Raiski.

USAs, Kanadas, Inglismaal ja mitmes edumeelses Euroopa riigis on coach’ivat juhtimisstiili kasutatud juba kümneid aastaid. Tegu on töötajate võimestamisega, andes neile palju enam vabadust leida viis, kuidas jõuda tulemusteni. Ekslikult arvatakse, et see võiks tähendada juhi jaoks väiksemat töökoormust või mingitest teemadest kõrvale jäämist. Aga otse vastupidi: see tähendab talle kordades enam tööd ja tegelemist oma tiimiliikmetega. Liider loob tingimused, et iga tiimiliige saaks anda endast parima. Ühtlasi hoiab ta end kursis sellega, kuidas töötajatel läheb ning kas nad sammuvad õiges suunas. Lõpptulemuste eest vastutab ju ikka ja alati juht.
Pikemalt loe siit:

Silmast silma vestlused. Kas mõttetu ajakulu või suurepärane viis parimate tulemuste saavutamiseks? - Ajakiri Director Milleks silmast silma vestlusi teha ja kuidas neid üles ehitada, kirjutab juhtimis-coach Marika Raiski. On juhte, kes ei pea selliseid vestlusi vajalikuks ja mõned töötajadki tõdevad, et need kohtumised on mõttetud ning ei loo lisaväärtust. Tegelikult sõltub aga kõik sellest, kuidas vestlu...

Kas sa tead, kelle oma on tegelikult su ettevõtte ärikriitiline digivara?

Ärimaastik muutub aina enam teenuspõhiseks ja selle asemel, et ehitada üles oma serveriruum ja täita mitmeid niširolle, kasutatakse sageli väliseid partnereid. See on hea kokkuhoiuvõimalus ja pakub ligipääsu parimale know-how’le, ent kätkeb endas ka riske. Kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.

Mõned riskid on seotud toimepidevusega, teised aga usalduse murdmise ning digivara omandi küsimusega. Välise partneriga koos töötades on paratamatu, et keegi saab ligipääsu mingitele andmetele või mõnele kontole. Hoiustades andmeid Microsofti andmekeskuses, on need just seal. Kui võtta väljastpoolt appi raamatupidaja või turundusspetsialist, siis on paratamatu, et tal peab olema ligipääs programmidele, sotsiaalmeediaprofiilidele ja isegi pangakontole.
Pikemalt loe siit:

Kas sa tead, kelle oma on tegelikult su ettevõtte ärikriitiline digivara? - Ajakiri Director Artur Praun Ärimaastik muutub aina enam teenuspõhiseks ja selle asemel, et ehitada üles oma serveriruum ja täita mitmeid niširolle, kasutatakse sageli väliseid partnereid. See on hea kokkuhoiuvõimalus ja pakub ligipääsu parimale know-how’le, ent kätkeb endas ka riske. Kirjutab Elisa äri...

Eesti esimene täiskasvanute hotell: eristumine aitas energiakriisis ellu jääda

Mäetaguse von ROSEN spa- Ida-Virumaal muutis oma ärikontseptsiooni, kitsendades sihtgruppi. Nõudlus kasvas ja nüüd naudib see Eesti esimese täiskasvanute hotelli staatust. Kui energiakriisi mõju oli selgunud, tõdes hotelli juhatuse liige Terje Rattur, et just nüüd on aeg ellu viia juba mõnda aega jutuks olnud muudatus ärikontseptsioonis. Koroonaaeg sai küll edukalt üle elatud, kuid elektri-, kütte-, vee- jm hinnatõus oli väikesele spaahotellile juba liiast. Selle sulgemine ei tulnud aga kõne allagi, sest pelgalt ööbimise pärast kliendid Mäetagusele pigem ei tule. „Selleks et ellu jääda, pidime kannapöörde tegema,“ ütleb Rattur.

20 aastat turisminduses töötanud ja samas lapsevanema rollis olev Rattur tajus, et hotelliturul on vajadus sellise rahuliku koha järele, kus täiskasvanud saaksid omapäi patareid laadimas käia. Sellise hotelli mõttega olid mänginud mõned teisedki, kuid siiani ei olnud keegi julgenud seda ära teha.
Pikemalt loe siit:

Eesti esimene täiskasvanute hotell: eristumine aitas energiakriisis ellu jääda - Ajakiri Director Mäetaguse von Rosen spa Ida-Virumaal muutis oma ärikontseptsiooni, kitsendades sihtgruppi. Nõudlus kasvas ja nüüd naudib see Eesti esimese täiskasvanute hotelli staatust. Kirjutab Eva Pärtel. Kui energiakriisi mõju oli selgunud, tõdes hotelli juhatuse liige Terje Rattur, et just nüüd on a...

Tõnn Talpsepp: karjakäitumise vältimiseks tuleb analüütiliselt mõelda

Viimasel ajal on palju räägitud kiirest ja aeglasest mõtlemisest. Karjakäitumine on kui kiire otsustamise võimalus, nii et ei peaks ise midagi analüüsima. See teeb meie elu lihtsaks. Lisaks mängib rolli see, mida ja kuidas teised teevad. Enamasti on ise palju raskem midagi teha-otsustada – inimesena üritame ju keerulisi asju vältida.

Karjakäitumine on evolutsiooniline ilming, aga oma osa on ka psühholoogilistel faktoritel. Näiteks tahetakse vältida kahetsust. Kui ma teen üksinda vale otsuse, siis põhjustab see mulle väga tugevat negatiivset emotsiooni. Karjakäitumine pakub siin aga mugavust teadmisest, et teised tegid ka sellise otsuse, olgu või vale. Emotsionaalses plaanis vähendab see kahetsemise tunnet.
Pikemalt loe siit:

Tõnn Talpsepp: karjakäitumise vältimiseks tuleb analüütiliselt mõelda - Ajakiri Director Tõnn Talpsepp Tõnn Talpsepp on investor ja TalTechi õppejõud. Lisaks on ta sukeldunud teadusmaailma, otsides vastuseid sellele, kuidas psühholoogia rahalisi otsuseid mõjutab. Tema hiljutine uuring kirjeldab eestlaste käitumist kinnisvaraturul karjakäitumise nurga alt. Vestles Kerttu Kongas. ...

Dmytro Kazavchinsky: Clixar on õnnelike, intelligentsete ja sihikindlate inimeste ettevõte!

Indikatiivseid turvaplomme tootva Ukraina ettevõtte Clixari juht Dmytro Kazavchinsky võtab antud lubadusi väga tõsiselt, et tiim ja kõik teised teda ümbritsevad inimesed võiksid iga kell tema peale loota. Küsis Erik Samel.

Kuidas te ennast juhina kirjeldaksite?

Iseloomustaksin ennast kui juhti, kes osaleb aktiivselt ettevõtte eesmärkide seadmises ja strateegia kujundamises ning nende elluviimises. Vahel näitan ise eeskuju, vahel toetun oma meeskonna võimetele. Võtmetoimingud on meil meeskonnaliikmete vahel ära jagatud. Selge joon on ka see, et minu lubaduste peale võib tõesti kindel olla. See tähendab muidugi ühtlasi, et minult on raske lubadusi saada, sest tean raudselt, et kui luban, siis täidan. Püüan ka kõikides protsessides tasakaalu hoida.
Pikemalt loe siit:

Dmytro Kazavchinsky: Clixar on õnnelike, intelligentsete ja sihikindlate inimeste ettevõte! - Ajakiri Director Dmytro Kazavchinsky Indikatiivseid turvaplomme tootva Clixari juht Dmytro Kazavchinsky võtab antud lubadusi väga tõsiselt, et tiim ja kõik teised teda ümbritsevad inimesed võiksid iga kell tema peale loota. Küsis Erik Samel. Millega teie ettevõte tegeleb? Oleme juba rohkem kui 20 aastat aren...

Need head rasked vestlused. Kuus nõuannet!

Rasked kõnelused on keerulised mõlemale osapoolele. Kuidas sellistele vestlustele positiivsemalt läheneda, sellest kirjutab Katri Delimoge.

Osalesin hiljuti ühes Inglismaa podcast’is, kus teemaks olid keerulised vestlused ja raskesti vastuvõetav tagasiside. Mõtlesin enne pingsalt, mis see on, mis mul selle teema sõnastuse juures kriibib – kõik on ju justkui õige ja üldiselt nii ju öeldaksegi. Kui mu vestluspartner aga küsis sissejuhatuseks, kas rasketele vestlustele saab positiivselt läheneda, sai mulle kõik hoobilt selgeks. „Muidugi saab, võib ja lausa peakski!“ hüüatasin. Kui tagasiside tuleb hea kavatsusega kohast, seda antakse edasi toetaval, konstruktiivsel ja lahendustele orienteeritud moel ning see kannab endas selgelt sõnumit, et „ma räägin sinuga, sest meie koostöö on mulle oluline“, siis see kõik kõlabki ju positiivselt. Tõsi või tõsi? Kuidas siis ikkagi luua positiivset õhkkonda raskete vestluste ümber?
Pikemalt loe siit:

Need head rasked vestlused. Kuus nõuannet! - Ajakiri Director Rasked kõnelused on keerulised mõlemale osapoolele. Kuidas sellistele vestlustele positiivsemalt läheneda, sellest kirjutab Katri Delimoge. Osalesin hiljuti ühes Inglismaa podcast’is, kus teemaks olid keerulised vestlused ja raskesti vastuvõetav tagasiside. Mõtlesin enne pingsalt, mis see on...

Martin Gauss: maailmas on lihtsamaid töid, aga mulle meeldivad väljakutsed

Martin Gaussi jaoks on 11 aasta pikkune teenistus airBalticus olnud kirju. Ta on toonud lennufirma pankrotist välja, juhtinud selle edukalt läbi kahest üleilmsest kriisist ning nüüd plaanib ta ettevõtte börsile viia. airBalticu presidendi ja tegevjuhi Martin Gaussiga vestles Kerttu Kongas.
Tund enne intervjuud naasis Martin Gauss Pariisist. Enne seda käis ta Budapestis ja vahetult enne Ungari reisi tutvustas Kanadas Läti lipuvärvides 40. Airbus A220-300 lennukit. Seda mudelit peetakse maailma kõige modernsemaks ja rohelisemaks ning paljuski on just see lennuk airBalticu praeguse edu taga. Ettevõte on ka pidevas innovatsioonivoos. Kõik Airbus A220-300 mudelid varustatakse peagi SpaceX Starlinki internetiühendusega – airBaltic on esimene Euroopas ja üks vähestest maailmas, kellel selline süsteem on. Gauss on aga ambitsioonikas, ideedest pakatav ning alati liikumises.
Praegu läheb ettevõttel väga hästi, majandusnäitajad on head ning tulevik tundub taas paljutõotav. Kuid alles hiljuti see nii ei olnud.
Pikemalt loe siit:

Martin Gauss: maailmas on lihtsamaid töid, aga mulle meeldivad väljakutsed - Ajakiri Director Martin Gauss Martin Gaussi jaoks on 11 aasta pikkune teenistus airBalticus olnud kirju. Ta on toonud lennufirma pankrotist välja, juhtinud selle edukalt läbi kahest üleilmsest kriisist ning nüüd plaanib ta ettevõtte börsile viia. airBalticu presidendi ja tegevjuhi Martin Gaussiga vestles Kert...

Saad seda, mida mõõdad

Turunduses on tihti näha kahte äärmust: kas mõõdikuid on liiga palju või pole neid üldse. Ja nagu elus ikka, ei ole ka siin ükski äärmus hea. Mari-Liis Vaher teeb ülevaate olulisematest mõõdikutest koos näidetega.
Öeldakse, et saad seda, mida mõõdad. Kui mõõdad sotsiaalmeedia meeldimisi, YouTube’i videote vaatamisi, siis neid kipud ka saama. Kui mõõdad kontakti või ühe kliendi saamiseks tehtud kulutusi või nende pikemat väärtust (lifetime value) või hoopis müüki, siis saad näha seda.
Pikemalt loe siit:

Saad seda, mida mõõdad - Ajakiri Director Turunduses on tihti näha kahte äärmust: kas mõõdikuid on liiga palju või pole neid üldse. Ja nagu elus ikka, ei ole ka siin ükski äärmus hea. Mari-Liis Vaher teeb ülevaate olulisematest mõõdikutest koos näidetega. Öeldakse, et saad seda, mida mõõdad. Kui mõõdad sotsiaalmeedia meel...

Büroo, kus on tekkinud ühine DNA

Ramon Raski ja Tarmo Petersoni sõprus ja ühine teekond õigusmaailmas sai alguse aastal 2000 Tartu Ülikooli juura esimesel kursusel. Nüüdseks on nad juba üle kümne aasta juhtinud advokaadibürood RASK. Mida see kümnend on neile õpetanud, küsis Kadri Kütt.

Kuidas te õiguse ja just advokaadi ameti juurde jõudsite?

Tarmo: Minu jaoks oli see teadlik valik juba keskkoolist alates, võib-olla isegi varem. Seega ei olnud mul dilemmat, mis eriala ülikoolis valida, vaid see oli pigem määratud tee, kutsumus.

Ramon: Mina tahtsin keskkoolis korvpalluriks saada, aga sain lõpuks aru, et ei ole füüsiliselt ikka selle jaoks piisavalt andekas. Mulle pakkus aga huvi advokaadi elukutse, ilmselt oli selles oma roll ka asjaolul, et mitu pereliiget oli ka selles ametis. Advokaadi töö sai mulle kõige lähedasemaks just tänu vanaisale, sest olin lapsena suvel tema juures Viljandis ja ta võttis meid lapsi ikka tööle kaasa. Tema lahendas kabinetis kliendiga mõnd kaasust, meie jaoks oli see tore kokkupuude advokaadi tööga. Õigusteadust läksin ma õppima selge teadmisega, et muud peale advokaadi töö ma selles valdkonnas teha ei soovi.
Pikemalt loe siit:

Büroo, kus on tekkinud ühine DNA - Ajakiri Director Ramon Rask Ramon Raski ja Tarmo Petersoni sõprus ja ühine teekond õigusmaailmas sai alguse aastal 2000 Tartu Ülikooli juura esimesel kursusel. Nüüdseks on nad juba üle kümne aasta juhtinud advokaadibürood RASK. Mida see kümnend on neile õpetanud, küsis Kadri Kütt. Kuidas te õiguse ja j...

Roheturunduse ohud ja võimalused

Kuidas kommunikeerida oma keskkonnasõbralikke tegusid selliselt, et sõnum jõuaks tarbijateni ning see toetaks ettevõtte mainet ja kuvandit? Kirjutavad Jaanika Niinepuu ja Eliko Kolbin.

Ilmselt pole ettevõtet, kes poleks tundnud survet olla keskkonnasõbralikum ning tundnud roheturunduse keerukust, kui sellele teele on juba asutud. Roheteemad ajavad tarbijatel harja punaseks. Kui näiteks toidukaupluste kett lubab värbamiskuulutuses ainult parimaid kolleege või närimiskumm reklaamis hingeõhku, millega võib külmutada aknaklaasi, siis reaalsuses oleme rahul ka siis, kui uues töökohas on kasvõi üks talutav kolleeg ning närimiskummi maitse ei kao ära esimese minutiga. Pesupulber lubab televiisoris kaotada jäljetult muru-, vere- ja veiniplekid ning endiselt korjame pesumasinast välja plekilise pesu, mõeldes, et ju siis on süüdi päevinäinud masin või eriti kehv vesi. Me oleme leplikud.
Pikemalt loe siit:

Roheturunduse ohud ja võimalused - Ajakiri Director Kuidas kommunikeerida oma keskkonnasõbralikke tegusid selliselt, et sõnum jõuaks tarbijateni ning see toetaks ettevõtte mainet ja kuvandit? Kirjutavad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu ja Palmipuu OÜ turundusjuht Eliko Kolbin. Ilmselt pole ettevõtet, kes poleks ...