Kadrioru kunstimuuseum

Homme, teisipäeval kutsume erituurile Greta Koppeliga, mis keskendub rahvusvahelise uurimisprojekti keskmes olnud teosele: „See maal on oma pika eluloo vältel täitnud mitmeid ülesandeid. Praegu vaatame seda muuseumis kui näidet vanade meistrite meisterlikkusest, hindame nii selle tehnilist teostust kui ka pildikeeles loo jutustamise oskust. Ajal, kui see maal valmis, nähti selles lisaks piibli kirjakoha illustratsioonile ka moraaliõpikut ja intellektuaalset gümnastikat motiveerivat piltmõistatust – vestluspilti.“ Kas aimad, millisest kunstiteosest on jutt? Tule tuurile ja saad teada! Alustame kell 17.00.

Tuur on osa i 105. sünnipäeva tuuride sarjast "5 kunstiteost, mis muutsid ajalugu".

Vaata bit.ly/kudumislaupäevakud – Kersti Heinloo räägib Telehommikus oma kudumisharrastusest (alates 1.43.10). Köler ja kudumid. Kudumislaupäevakud Kadrioru kunstimuuseumis algavad 2. novembril. On veel mõni vaba koht...

Käpikust Kölerini lood (4): 1. november on Eesti ühe tuntuima kunstniku Konrad Mägi (1878-1925) sünniaastapäev. Näitusel „Käpikust Kölerini“ väljas olev maal „Norra maastik“ (1908-1910) on muuseumile ostetud 1931. aastal publitsist Bernhard Lindelt. Esimene Konrad Mägi maal pealkirjaga „Maastik“ (praegu „Võrumaa maastik. Valgjärv“, EKM M 91) jõudis Eesti Kunstimuuseumi kogusse 1921. aastal ning oli eksponeeritud muuseumi esimesel püsinäitusel Kadrioru lossis 1922. aastal. Enne Teist maailmasõda oli EKMis üle viiekümne Konrad Mägi teose, neist kõik ei ole paraku tänaseni muuseumis alles.
🔴 Kolmapäeviti on Kadrioru kunstimuuseum ja avatud kuni 20.00.

Käpikust Kölerini lood (3): 22. ja 23. oktoobril on sünniaastapäev Eesti kunsti suurkujudel, kaksikvendadel Kristjan ja Paul Raual. Kristjan Raud (1865–1943) oli 1919. aastal üks Tallinna Eesti Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajaid. Näitusel „Käpikust Kölerini“ on eksponeeritud August Janseni portree Kristjan Rauast, mis valmis Kultuurkapitali tellimustööna 1933. aastal. Paul Raua (1865–1930) teost „Daam punases kübaras“, mis osteti muuseumile kunstnikult juba 1922. aastal, saab aga näitusel vaadata lausa mõlemalt küljelt. Maali tagaküljel olevad kleebised ja pealekirjutused annavad teada, et enne Teist maailmasõda on teos esindanud Eesti kunsti välisnäitustel Berliinis, Pariisis, Roomas, Budapestis, Krakowis.
🔴Kolmapäeviti on Kadrioru kunstimuuseum ja Mikkeli muuseum avatud kuni 20.00.

Fotod: Stanislav Stepaško

Käpikust Kölerini lood (2) : Näitusel Käpikust Kölerini väljas olevate etnograafiliste esemete hulgas on ühed põnevaimad trükipakud. Tegu on kangale mustri trükkimiseks mõeldud puidust klotsidega, millele on kinnitatud metallist tihvtid, mis moodustavad mustri. Pakud kaeti kuuma trükiseguga ning muster pressiti kangale. Siis kasteti kangas mõneks minutiks värvivanni, misjärel see kuivatati ja segu pesti maha. Sellisel viisil jäi värvitud kangale valge muster. Nii kaunistati särke, rätikuid, laudlinasid, põllesid ja vene vanausuliste külades ka sarafane. Just nimelt Peipsi-äärsetes külades püsis kangatrükkimise traditsioon tekstiilitööstuste kiuste kõige kauem. Näitusel näemegi väikest valikut Kolkja külas tegutsenud trükimeister Vassili Prostatovi pakkudest, mis asuvad täna Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum-is.

Pildiallkiri: Trükipakud Kodavere kihelkonnast. 19. sajandi keskpaigast. Kogunud Johannes Jans Vassili Prostatovilt Kolkja külast 1923. Eesti Rahva Muuseum

Käpikust Kölerini lood (1): need kaks graafilist lehte on varaseimad muuseumisse jõudnud kunstiteosed praeguses Eesti Kunstimuuseumi kogus. Saksa reformatsiooni juhti Martin Lutherit ja tema abikaasat Katharina von Borat kujutavad litod koguti Muinasvara Päästetoimkonna poolt muuseumi jaoks Põhja-Eestis Kolga vallas 8. mail 1919 ehk siis juba enne Eesti Kunstimuuseumi sünnipäevaks peetavat sama aasta 17. novembrit. Teosed andis üle kohalik elanik Magnus Lindvest, kelle isa oli need ostnud Kuusalu kihelkonnas Uuri küla koolimajas toimunud oksjonilt.
● Näitus „Käpikust Kölerini“ Kadrioru Kunstimuuseumi tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani. Kolmapäeviti on muuseum avatud kuni 20.00.

Täna on septembrikuu viimane kolmapäev ning seega maksab meie muuseumi pilet ainult 3 eurot (perepilet 6). Ja muuseum on lahti kuni 20.00!
Sama piletihind kehtib ka täna teistes Eesti Kunstimuuseumi filiaalides, näiteks otse meie kõrval Mikkeli muuseumis.

avaldas galerii meie uuest näitusest. Esmaspäeviti muuseumirahvas ja eksponaadid puhkavad, aga juba homme saate Eesti Kunstimuuseumi kogude põneva algusajaga tutvuma tulla!

Galerii: näitus "Käpikust Kölerini" tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kujunemislugu Kadrioru kunstimuuseumis avati näitus "Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu", mis tutvustab Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu alates muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani.

Näituse "Käpikust Kölerini" publikupäeval sai kuulata kuraatori põnevat juttu muuseumi ajaloost ja teoste muuseumisse jõudmisest (ning mõnel juhul ka kadumisest, häövimisest või mujale liikumisest), näitusel saadud inspiratsioon tiivustas loomingulisi inimesi ka oma teoseid looma. Muuseumi haridustöökuraatorite juhendamisel valmisid lustakad ja ilmekad rahvariietes puulusikanukud!
Ootame näitusele ja näitusega kaasnevatele programmidele ja muuseumitundidesse kõiki suuri ja väikseid huvilisi!
Järgmine kuraatorituur juba kolmapäeval, 15.09 kell 18.

Eesti Päevaleht aitab piiluda näitusele, mis homsest publikut ootab!

FOTOD | Kuidas kujunes Eesti kunstimuuseumi kollektsioon? „Käpikust Kölerini“ näitab muuseumikogu sünnilugu Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ tutvustab Eesti kunstimuuseumi kollektsiooni kujunemislugu alates muuseumi asutamisest 1919. aastal kuni Teise maailmasõjani.

21. septembrist on avatud uus näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ ning laupäeval ootame nii noori kui vanemaid külastajaid publikupäevale. Kavas on ekskursioonid eri keeltes ja eraldi lastetuur, lisaks lusikanukkude töötuba. Kohtumiseni!

Täna kell 18 kõneleb Kügelgenide perekonnaloo näituse kuraator Anne Untera Kadrioru kunstimuuseumis Erich von Kügelgenist. Loeng pakub sissevaadet kunstnike suguvõsa ühe andekama ja salapärasema meistri eluloo keerdkäikudesse, toetudes perekonna arhiivis leiduvatele kirjalikele allikatele.
Nii Mikkeli muuseum kui Kadririu kunstimuuseum on kolmapäeviti avatud kuni 20.00.

Anne Untera loeng: Hingelt kunstnik, vastutahtsi arst. Erich von Kügelgen - Eesti Kunstimuuseum Loeng pakub sissevaadet Erich von Kügelgeni – kunstnike suguvõsa ühe andekama ja salapärasema meistri eluloo keerdkäikudesse!

Täna on Kadriorus p**k kolmapäev – muuseum on avatud kuni 20.00. Kell kuus kõneleb Mikkeli muuseumi Kügelgenide perekonnast jutustava näituse kuraator Anne Untera Erich von Kügelgenist ja toob teie ette selle kunstnike suguvõsa ühe andekama ja salapärasema meistri eluloo keerdkäigud, toetudes perekonna arhiivis leiduvatele kirjalikele allikatele.

Anne Untera loeng: Hingelt kunstnik, vastutahtsi arst. Erich von Kügelgen - Eesti Kunstimuuseum Loeng pakub sissevaadet Erich von Kügelgeni – kunstnike suguvõsa ühe andekama ja salapärasema meistri eluloo keerdkäikudesse!