ERR uudised

Marin Mõttus: "80 aastat tagasi, 1944. aasta sõjasuvel ja -sügisel ei teadnud siinmail keegi kindlalt, mis meie riigist saab. Põgeneti oma elu, pere ja laste tuleviku päästmiseks, loodeti, et mets kaitseb ja selle varjus õnnestub kõige kurjemad ajad üle elada. Õnneks oli neidki, kes suutsid mõelda kaugemale, Eesti riigi püsimisele."

Marin Mõttus: meie rahva ajalugu on kui üks hästi kirjutatud õpik Meie rahva ajalugu on kui üks hästi kirjutatud õpperaamat selle kohta, kui oluliseks võivad saada õigel hetkel tehtud vaprad ja targad otsused, isegi kui need on meeleheitlikud. Ajalugu ei unusta kedagi, kirjutab Marin Mõttus.

Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris: "Kärpeid nõudvad lugejad võiks endalt siinkohal nüüd küsida, kas nad on ikka valmis olulise pensionite vähendamisega, omaosaluse hüppelise kasvatamisega tervishoiusüsteemis ja tasulise kõrgharidusega? Kui jah, siis võiksid nad poliitikutelegi sellest julgemalt märku anda."

Tõnis Saarts: kärpejulguse puudumise põhjustest Kui erakonnad ja poliitikud on aastakümneid teatud liiki sõnumeid andnud, valijatelt häälte näol neile positiivset tagasisidet saanud, siis on järske kannapöördeid teha peaaegu võimatu, nendib Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.

Silmapaistev saatejuht ja dokumentalist, telejuht, teoreetik, mõtestaja, ideoloog, ajaloolane, meediaekspert ning -pedagoog, tänavu suvel surnud Hagi Šein andis jaanuaris Vahur Kersnale oma viimase intervjuu, mille ERR.ee avaldab täismahus. Intervjuus vaatas Šein tagasi Eesti Telefilmi hiilgeaegadele ning uue aja tendentsidele televisioonis, rahvusringhäälingus ja Eesti ühiskonnast laiemalt.

https://www.err.ee/1609463926/hagi-sein-viimases-intervjuus-poliitikud-pole-rahvusringhaalingu-ideest-siiani-aru-saanud

Hagi Šein viimases intervjuus: poliitikud pole rahvusringhäälingu ideest siiani aru saanud Poliitikud pole 30 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist aru saanud avalik-õigusliku rahvusringhäälingu ideest teenida rahvast ja kultuuri, vaid leiavad, et meedia peab teenima neid ja riiki, võimu, ütles tänavu talvel oma viimaseks jäänud intervjuus telelegend Hagi Šein, nimetades sellist...

Pealtnägija tänaõhtune lugu ERRi portaali lugejatele juba vaadatav!

"Pealtnägija": kuidas Käravete pommimees takistamatult tegutseda sai? Ajakirjanduses Käravete pommimeheks ristitud 66-aastasel Järvamaa pensionäril Lembit Pedakul oli eriline anne lõhkeainet kokku segada ja kirg pauku teha. "Pealtnägija" uuris tema juhtumit ja tagantjärele on ime, et keegi temast varem teada ei andnud ega peale tema enda viga saanud.

Selles, et Putin terve mõistuse juures on, Kaljulaid enda sõnul ei kahtle: "Mina arvan et on (terve mõistuse juures) ja me ei räägi ainult Putinist. Ma arvan, et kogu see režiim, kogu seltskond – nad näevadki oma suure ülesandena impeeriumi alalhoidmist, impeeriumi taastamist. Impeeriumid peavad kasvama, muidu need surevad. See ongi imperiaalne mõtteviis," lausus Kaljulaid ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Kaljulaid: Putin oma seltskonnaga peab ülesandeks impeeriumi taastamist Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ja tema seltskond näevad oma ülesandena impeeriumi taastamist ja selline mõtteviis on omane paljudele venemaalastele, sealhulgas opositsioonipoliitikutele, ütles saates "Otse uudistemajast" endine president Kersti Kaljulaid.

Jaak Aaviksoo: "Majandus ei ole pelgalt regulatsioonide ja maksude objekt ega ärimeeste hobi, majandus on inimühiskonna põhifunktsioon, mis võimaldab koos saavutada enam kui iga inimene üksinda."

Jaak Aaviksoo: lahendused on majanduses, mitte arvepidamises Majandusest eemaldunud juhtimise tuules muutusid häälekamaks ka erinevad õiguslased, kes näevad majanduses üksnes ettevõtjate kasumiahnust, nõudes samal ajal nendelt ja riigilt enda alarahastamise lõpetamist, kirjutab Jaak Aaviksoo.

"Meil on eelarves struktuurne probleem - meie sotsiaalkulud, mille seas on suurem osa pensionid, kasvavad ülikiiresti ja me ei jõua nooremat põlvkonda rohkem kogu aeg maksustada," rääkis Kallas kolmapäeval "Terevisioonis". Sisuliselt tähendaks see Kallase sõnul seda, et pensionide kasvuga peab kogu aeg suuremalt maksustama peale tulevat noort põlvkonda, kes on arvuliselt väiksem kui pensionäride põlvkond.

Kristina Kallas: peame hakkama pensioni indeksit üle vaatama Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul tuleb kaaluda indekseerimisest lahtisidumist, sest tema hinnangul ei saa nooremat põlvkonda üha enam maksustada, et nad peaks kinni maksma kiirelt kasvavad sotsiaalkulud, sh pensionitõuse.

"Viime seda ellu disainmõtlemisele rajatud innovatsiooniprogrammi, innosprindi, müksatoni, katse disaini sprindi ja innovatsioonivõrgustiku ürituste kaudu."

Head lugejad, kas saite aru, millest käib eelnevalt jutt?

Riigikantseleis tegutsev tiim korraldab müksatone ja šerpade praktikume Riigikantseleis tegutseb innovatsioonitiim, kes kodulehe järgi muudab Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks. Kui aga süveneda, millega tiim täpsemalt tegeleb, ei ole sisu mõistmisel abi ka õigekeelsussõnaraamatust, sest tegevusloetellu kuuluvad näiteks innosprint, müksaton, katse d...

Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris: "Küsimus pole hotelliarvetes, ega ausalt öeldes ka mitte Hiina visiidi toimumises, vaid asjaolus, et Eesti riigikogu juhatusse kuulub autoritaarse režiimi kogenud juturobot."

Meelis Oidsalu: Hiina juturobot ei saa jätkata riigikogu juhatuses Toomas Kivimäe kui riigikogu asespiikri muid oskusi alahindamata võib öelda, et autoritaarse režiimi juturobotil ei sobi demokraatliku riigi parlamendi juhatuses jätkata, sedastab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Peaminister Kristen Michalile ja rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjale oli esmaspäeva hommikuse seisuga alla kirjutanud rida tuntud Eesti ettevõtjaid: Markus Villig, Erkki Raasuke, Martin Villig, Toomas Annus, Taavet Hinrikus, Rain Lõhmus, Allan Martinson, Priit Põldoja, Sten Tamkivi, Priit Lepasepp, Ahti Heinla, Viljar Arakas, Madis Toomsalu, Kristina Siimar, Kaarel Kotkas, Martin Kruus, Kalle Kiigske, Heiti Hääl, Taavi Kotka. Suure tõenäosusega see nimekiri veel pikeneb.

Ettevõtjad kirjas peaministrile: kaitsekuludeks tuleks laenu võtta Suurte ettevõtete omanikud ja juhid koostasid peaministrile ja rahandusministrile kirja, kus teevad ettepaneku loobuda Eesti konkurentsivõimele ohtlikust sisendite nagu kapital, varad, energia ja tööjõud täiendavast maksustamisest ning võtta kaitsekulude rahastamiseks laenu.

"Üks huvitav paralleel, mis mõned nädalad tagasi kaitseväe juhataja õppereisil välja tuli, et kui me vaatame 1938.-1939. aastat, siis oma sõjalises mõtlemises või kuidas riik toimib, kuidas riik peaks sõjale vastu hakkama, oleme praegu täpselt samas kohas, kus esimene vabariik oli 1938. aastal," rääkis kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus intervjuus Anvar Samostile, mille lahtikirjutust saate lugeda ERR-i portaalist.

Vahur Karus: võime vaenlast tema territooriumil hävitada on esmatähtis Erinevate viimaste aastakümnete sõdade kogemus kinnitab, et võime vaenlast kaugelt hävitada, viia sõda vaenlase territooriumile, on endiselt sama oluline kui Esimese maailmasõja ajal ning eriti väikese riigi puhul nagu Iisrael või Eesti, rääkis Vikerraadio "Reedeses intervjuus" sõjapidami...

Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris: Täpselt samal ajal, kui Eestis läksid lapsed kooli, suundusid riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma esindajad Hiinasse. Järgneva paari nädala jooksul on kooliteed alustanud või jätkanud lapsed saanud kindlasti targemaks, kui olid augustis, Hiinat väisanud poliitikute kohta seda paraku öelda ei saa."

Kaupo Meiel: õitsegu eneseõigustuse sada lille Eesti teeb Hiinaga äri, Eesti austab Hiinat, aga ei usalda Hiinat. Riigikogu amatöördiplomaadid hakkasid sellesse võrrandisse tooma ka usaldust, adumata, et usalduse ärateenimiseks on vaja enamat kui üks kinnimakstud turismireis, arutleb Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Hanno Pevkur: "Eesti pole kunagi varem olnud paremini kaitstud kui praegu, aga meil pole luksust loorberitel puhata ning peame jätkama kaitsevõime arendamist kiirendatud tempos, sest sõltumata sellest, millal lõpeb sõda Ukrainas, on Venemaal igal ajahetkel olemas piisav võimekus testida nii meie kui ka liitlaste valmisolekut ennast ja kogu allianssi kaitsta."

Hanno Pevkur: kaitsetahe pole midagi, mis püsib iseenesest Oleme võtnud eesmärgiks toetada Ukrainat kaitsetööstuse toodanguga, mis tuleb just Eestist. See annab Eesti kaitsetööstusele võimaluse kasvada, luues töökohti ja jättes maksumaksja riigikaitsesse panustatud maksud üha enam Eesti majandusse, kirjutab Hanno Pevkur.

Esmaspäeval jõudsid Hiinast tagasi Hiinat külastanud rahvasaadikud. Visiidilt naasnud riigikogu liige Mart Maastik (Isamaa) andis lennujaamas intervjuu "Aktuaalse kaamera" reporter Veronika Uibole. Kuna Maastik on avalikult seadnud kahtluse alla toimetuse töö professionaalsuse, viidates, et tema vastused olid "kokkuliimitud", siis avaldame Maastiku intervjuu täismahus. Intervjuu tekstiline lahtikirjutus ilmub päeva jooksul.

Video: Mart Maastiku täismahus intervjuu AK-le Hiinast naastes Esmaspäeval jõudsid Hiinast tagasi Hiinat külastanud rahvasaadikud. Visiidilt naasnud riigikogu liige Mart Maastik (Isamaa) andis lennujaamas intervjuu "Aktuaalse kaamera" reporter Veronika Uibole. Kuna Maastik on avalikult seadnud kahtluse alla toimetuse töö professionaalsuse, viidates, et tem...

Kui arvata, et enam piinlikumaks saadikute Hiinas käik enam minna ei saa, siis ikka saab:

Kivimägi võttis Hiina-reisile ka abikaasa Riigikogu aseesimees, Hiina sõprusrühma esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond) võttis riigikogu liikmete tööreisile Hiina kaasa ka oma abikaasa. Riigikogu liikmete ja Kivimäe abikaasa kohapealsed kulud tasus Hiina Rahvavabariik.

Riigikogu liikmete hiljutine Hiina-visiit sai palju kriitikat. Hiinat väisanud Toomas Kivimägi kirjutab: "Pilt Eesti investeerimiskeskkonnast, kapitali ja inimeste liikumisest muutuks tuumarelva kasutamisel Ukrainas hetkega ja drastiliselt. Õnneks pole seda juhtunud, kusjuures pole vaja kahelda, et see on nii ennekõike tänu Hiina vastuseisule, mida Hiina on ka avalikult öelnud. Kui keegi arvab, et see on vähetähtis, siis eksib. Seda pole vähe, hinnakem Hiina puhul sedagi."

Toomas Kivimägi: dialoog Hiinaga on ennekõike Eesti huvides Kahepoolsed kohtumised ja dialoog Hiinaga on vältimatud. Venemaa pole Ukrainas tuumarelva kasutanud, kusjuures pole vaja kahelda, et see on nii ennekõike tänu Hiina vastuseisule. Kui keegi arvab, et see on vähetähtis, siis eksib. Seda pole vähe, hinnakem Hiina puhul sedagi, kirjutab Toomas Kiv...

President Alar Karis riigikogu sügisistungjärgu avaistungil: "Kärpimine protsentidega ei tarvitse olla parim tee, ehkki nii võib kõige lihtsamalt saavutada poliitilise kompromissi. Aga kui riik on aasta-aastalt teinud kulutusi, mille kohta on nüüdseks selge, et need ei ole õigustatud, siis pole mõistlik lahendus ka see, kui vähendame põhjendamata kulurida kümne protsendi võrra."

Alar Karis: äkki me ei peakski püüdlema täieliku kodurahu poole Kui arvestada, et demokraatia igapäev on võitlus, siis äkki ei peakski me püüdlema täieliku kodurahu poole, ei parlamendis ega poliitikas üldisemalt. Ajalugu näitab meile küllalt selgelt, kuhu võib parlamenti kodurahu nõudmisega tüürida, ütles president Alar Karis riigikogu sügisistun...

Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris: "Head riigikogu liikmed, soovin teile nii läbikaalutletud ja tulevikutundlikku otsustamist kui ka head kuulamisoskust, nobedat sulge ja jõudu, et jõuaksite võimalikult paljudele kohtumistele valijatega."

Mari-Liis Jakobson: valija ootused riigikogule Me kõik tahaks näha, et riigikogu oleks sümpaatne ja usaldusväärne institutsioon. Aga teisalt, iga otsus, mis toob riigikogu liikmetele poolehoidjaid, toob vähemalt teist sama palju ka ägedaid vastaseid, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Ka visiiditasu eriarstile plaanitakse tõsta praeguselt viielt eurolt kõrgemale.

Sikkut viib valitsusse ettepaneku tõsta eriarsti visiiditasu Terviseminister Riina Sikkut (SDE) esitab teisipäeval valitsusele ettepaneku tõsta teatud sissetulekuga patsientidele eriarsti visiiditasu, mis on praegu viis eurot. Peale valitsusega nõupidamist selgub, kui palju visiiditasu tõusta võiks.

Riigikogu liikmete 10 päeva pikkune visiit Hiina on pälvinud teravat kriitikat. Esmaspäeva hommikul käis Terevisioonis selgitusi jagamas Andrei Korobeinik. Väike väljavõte intervjuust ja link kogu intervjuule allpool:

Liisu Lass: Öelge lõpetuseks, kas te ei tunne, et see visiit oli kuidagi kohatu ja piinlik praegusel hetkel, kui käib Ukraina sõda ja Hiina roll selles sõjas ei ole selline, mida Eesti toetab?

Andrei Korobeinik: Ma arvan, et iga võimalus Ukraina sõja lõppu lähemale tuua on väga oluline. Ja mul kindlasti piinlik ei ole. Aga veelkord, kui Eesti riik näiteks leiab, et Hiinaga ei tasu teha üldse mitte mingisugust koostööd, siis peame me nii oma saadiku tagasi kutsuma, aga kindlasti ka kõik muud visiidid ja suhtluskanalid kinni panema.

Korobeinik vastuolulisest Hiina visiidist: mul kindlasti piinlik pole Keda pidada demokraatlikuks riigiks, keda mitte, on igaühe enda otsustada, leiab teravat kriitkat pälvinud Hiina visiidil koos kolleegidega käinud riigikogu liige Andrei Korobeinik (Kesekerakond) "Terevisioonis". Kui saadikute Hiina visiit on taunitav, siis tuleb Korobeiniku sõnul Eesti riigil o...

Martin Mölder Vikerraadio päevakommentaaris: "Eesti 200 riigikogu fraktsioonis on 13 liiget ja praeguse seisuga jäävad nad kevadel 2027 kõik oma tööst ilma."

Martin Mölder: Eesti 200 minevik, olevik ja tulevik Valijatele ei ole võimalik enam maha müüa narratiivi, et Eesti 200 on mingil viisil uus erakond, mis suudab midagi teistmoodi teha, seda ei usu enam keegi, nendib Martin Mölder Vikerraadio päevakommentaaris.

Täna alustab "Pealtnägija" uut hooaega, kuid nii nagu kevadhooajal, saab ühte saate lugu näha ja kokkuvõtet lugeda ERR-i portaalist juba päeval:

"Pealtnägija": kuidas sai Eesti taustaga mehest Kremlile väärtuslik vang? Augusti algul toimus kõrgetasemeline vangide vahetus lääne ja Venemaa vahel, kus teiste seas vabastati väidetav FSB ohvitser Vadim Konoštšenok, kes elas ja tegutses Eestis, kuid väidetavalt smugeldas siit kaudu kahetise kasutusega kaupa ja militaartehnikat. Kolmapäevases "Pealtnägijas" esit...

Liikuvust uurivate teadlaste hinnangul seisab Tallinn praegu silmitsi autostumisest tulenevate probleemidega, mida Lääne-Euroopa suurlinnad kogesid juba 30–40 aastat tagasi. Nende lahendamiseks tarvilik arenguhüpe tekitab aga ühiskonnas paratamatult pingeid.

Eksperdid: Tallinna liiklus on võrreldav 1970. aastate Lääne-Euroopaga Liikuvust uurivate teadlaste hinnangul seisab Tallinn praegu silmitsi autostumisest tulenevate probleemidega, mida Lääne-Euroopa suurlinnad kogesid juba 30–40 aastat tagasi. Nende lahendamiseks tarvilik arenguhüpe tekitab aga ühiskonnas paratamatult pingeid.

Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris: "Eesti kõige lühem anekdoot on "Viljandi veekeskus". Lühem seepärast, et koosnebki kahest sõnast ja juba kõik teavad ja naeravad."

Hans Väre: Viljandi veekeskus kui Eesti lühim anekdoot Isegi seni täitumata unistusena on veekeskus Viljandi turismisektorile kõvasti hoogu andnud, sest paljud teiste majutusasutuste, söögikohtade ja vaba aja veetmise võimaluste rajajad on arvestanud tulevase veekeskuse gravitatsioonijõuga, arutleb Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.

Kristina Kallas on palgafondi maksustamise suhtes märksa kriitilisem kui tema eelkäija Eesti 200 juhi kohal Margus Tsahkna.

Eesti 200 ei toeta palgafondi maksustamise ideed Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul ei toeta erakond rahandusminister Jürgen Ligi ideed kehtestada ettevõtete kasumi maksu asemel palgafondi maks. Varasemalt on ettepaneku vastu olnud ka kolmas koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik erakond.

See juhtus mitte 1980. aastal Propelleri kontserdil, vaid 2024. aastal…

Lorilaul Lihula jalgpallimatšil maksis treenerist korraldajale töökoha Lääneranna spordikooli jalgpallitreener Jaanus Getreu jäi ilma töökohast, kui tema korraldatud üritusel esitasid kaks naljameest satiirilise laulu valla võimukandjatest. Getreu hinnangul on tema töölt lahkumise tegelik põhjus, et ta on aastaid olnud vastu Lääneranna väikekoolide sulgemi...

Annela Anger-Kraavi: "Me ei kujuta endale ette, et lahingumoona ostmisel küsitaks nõu aktivistilt, kellel ei ole isegi sõjalist baasväljaõpet. See oleks julgeolekule ohtlik, täpselt nagu praegune kliimaseaduse eelnõu on ohtlik Eesti majandusele ja inimeste heaolule, kui see peaks sellisena vastu võetama."

Annela Anger-Kraavi: kliimaseadus ei vii meid kliimakindla majanduse poole Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu mustand ei vii meid lähemale kliimakindlale majandusele, vaid paneb Eesti inimestele, majandusele ja ühiskonnale teadmata suurusega lisakoorma. Seadus ei ole nali, et paneme midagi kokku ja siis vaatame, mis juhtub, ning mitte keegi ei vastuta, kirjutab Annel...

"Sümboli omamine ja transportimine on seadusega kooskõlas. Nii võib mul autos rõõmsalt olla kasvõi tonn haakriste ja viisnurki. Tundub, et kuller kasutas sümbolit seda neutraalselt transportival viisil. Nii puudub ka igasugune vajadus sümbolitele ekspertiisi teha sest õiguserikkumist toimunud ei ole," rääkis Ginter.

Ginter: seadus ei keela Lihula samba transportimist Vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul ei vasta politsei ja siseministri õigustused Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel sellele, mis on agressioonisümbolite kohta seaduses kirjas.

Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris: "Pärast 2023. aasta riigikogu valimisi oleme erakonnamaastikul näinud enneolematuid asju. Valimistejärgseid toetusemuutusi on olnud alati, sedapuhku on need aga erakordselt suured."

Raul Rebane: maavärinad erakonnamaastikul Meie erakonnamaastik on praegu kõval kohalikul tulel keev sisepoliitiline supp, nendib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

President Alar Karis ütles kooliaasta alguse puhul: "Meie kõigi ülesanne on aidata kaasa, et kui algab õppetöö, saaksid nii noored kui ka õpetajad suunata kogu energia õppimisele. Selleks vajab igaüks toetavat keskkonda kodus ja koolis, eriti need, kes on parasjagu muudatuste keskel."

Alar Karis: jäägu õppimine ja õpetamine auasjaks Koolivõrgu ülevaatamise keskne eesmärk peab olema tagada kõigile noortele võimalus saada õppinud õpetajate abil haridus, mis vastab nende huvidele ja on mitmekülgne. Ning seda kättesaadavas kauguses, ütles president Alar Karis tervituses kooliaasta alguse puhul.