Vernissage kunstigalerii

"Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kiigub kastehein..." 🌿

On jälle käes valgete ööde, jaanilõkete 🔥 ja sõnajalaõite aeg. Nautigem kõike seda ilusat, mida suvine Eestimaa meile pakub. ☀️

Imelist jaaniaega ja mõnusat suve!

Austatud kunstisõbrad!

Meie võrratult andekas ja armastatud grand lady 🎨 Aili Vint tähistab täna järjekordse aastaringi täitumist ja samas mõistagi ka uue aastaringi algust. 🌹🥂
Jätkuvat inspiratsiooni, loometuhinat ning rohkesti õnne ja tervist, armas Aili! ✨

Austatud kunstisõbrad!

Nüüdseks on edukalt selja taga ka meie tänavuse kevadoksjoni teine päev, kokku oli teisel päeval pakkumisel ☝️93 vanema 🇪🇪 kunsti klassika teost, päev oli põnev ja täis üllatusi, jagame teiega ilusaid hinnarekordeid. 🔥

🖌️ Elmar Leppik "Vaskna järv", alghind 2100, haamrihind 8250 eurot
🖌️ Oskar Kallis "Kalevipoeg mõõgaga", alghind 7000, haamrihind 12 000 eurot
🖌️ Enn Põldroos "Noore naise portree", alghind 8000, haamrihind 13 000 eurot
🖌️ Richard Uutmaa "Saaremaa maastik", alghind 8500, haamrihind 18 500 eurot

🔥Kõige suurem hinnatõus (enam kui 4 korda):
🖌️ Karl Burman jr akvarell "Raekoja plats", alghind 5500, haamrihind 24 000 eurot🔥

✨Kõige kallimalt müüdud 💎 🖼️ teos:
🖌️Adamson-Eric "Saint-Servani maastik", alghind 30 000, haamrihind 44 000 eurot✨

Kõik teise päeva tulemused leiate siit:
👉 https://oksjon.vernissage.ee/auctions/5-156QRG/eesti-vanema-kunsti-klassika-oksjon-phapeval-21-aprillil-2024-kl-15

🥂 Õnnitleme südamest kõiki kunstisõpru, kel õnnestus oksjonil soetada ihaldatud teoseid ja oleme tänulikud kõikidele oksjonil osalejatele ning koostööpartneritele, tänu kellele see suurepärane kevadoksjon teoks sai! 🫶
Kohtumiseni Vernissage'i Sügisoksjonil, 🔹16.-17. novembril 2024!

Austatud kunstisõbrad!

Täna on põhjust meenutada kirglikku rännumeest ja ajaloohuvilist kunstnikku 🎨 Endel Kõksi (1912-1983), sest täna möödub tema sünnist ☝️ 112 aastat .

🖌️ Kõks kuulub Pallase kunstikooli sellesse lendu, kes lõpetasid kooli pöördelisel 1940. aastal ning kelle lõputööde näitus toimus juba Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Kunstikriitika oli Kõksi märganud juba õpingute ajal, mil ta osales toonastel näitustel. Koos aasta varem Pallase lõpetanud Lepo Mikko ja Elmar Kitsega tituleeriti neid “Tartu kolmikuks” ning nende tegemistel hoiti huviga silma peal. Järgnevad keerulised ajad viisid aga kolme pallaslase eluteed lahku – Endel Kõks pages kodumaalt, Elmar Kits sidus oma hilisema elu Tartuga ning Lepo Mikko tegutses Tallinnas. 1950. aastal siirdus Kõks Rootsi ja asus elama Örebrosse. Loomingus tõusis esikohale koloriidi väljenduslikkus. Kuna ta oli pidevas muutumises ja huvitus kunstimaailmas toimuvast, ei jätnud teda puudutamata ka popkunsti tulemine. Figuraalsus ja abstraktsus käivad tema loomingus ikka segamatult koos.

Täna on meil võimalik vaadata korraks kunstnikule silma, teie ees on noore Endel Kõksi 🖼️ “Autoportree", aastast 1942.

Austatud kunstisõbrad!

Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele möödus edukalt oksjoni esimene päev!

Õnnitleme kõiki kunstisõpru, kel õnnestus ihaldatud kunstiteosed soetada!

Kevadoksjoni esimene päev on edukalt selja taga, kokku oli pakkumisel 91 moodsa kunsti klassika teost, jagame teiega ilusaid hinnarekordeid. 🔥

✨Esmalt graafika:
🖌️ Tõnis Vint "Mask", alghind 2300, haamrihind 3900 eurot
🖌️ Vello Vinn "Raketid", alghind 2100, haamrihind 4600 eurot
🖌️ Vladimir Taiger "Akt", alghind 1800, haamrihind 5200 eurot
🖌️ Leonhard Lapin "Mees-masin III", alghind 1100, haamrihind 5600 eurot
🖌️ Kaljo Põllu "Vari", alghind 2500, haamrihind 6600 eurot

✨ Ja nüüd õlimaalid:
🖌️ Kaljo Põllu "Vari - meie salapärane kaaslane", alghind 6000, haamrihind 14 000 eurot
🖌️ Peeter Mudist "Taaniel", alghind 5000, haamrihind 19 000 eurot
🖌️ Ludmilla Siimu triptühhon "Rakveremaa", alghind 15 000, haamrihind 21 500 eurot
🖌️ Nikolai Kormašov "Tallinna vaade merelt", alghind 13 000, haamrihind 22 000 eurot
🖌️ Toomas Vint "Kübaraga naine süveneb vaatesse", alghind 16 000, haamrihind 26 500 eurot
🖌️ Kaljo Pôllu "Mõtisklus", alghind 8000, haamrihind 27 500 eurot
🖌️ Miljard Kilk "Skylla", alghind 19 000, haamrihind 27 500 eurot
🖌️ Toomas Vint "Roheline maastik pilvedega", alghind 18 000, haamrihind 36 000 eurot
Kõige suurem hinnatõus:
🖌️ Ludmilla ja Rein Siim "Seltskond" alghind 4000, haamrihind 49 000 eurot
✨Kõige kallimalt müüdud teos:✨
🎨 Aili Vint 💎 “Mägiaas udus", alghind 38 000, haamrihind 65 000 eurot

Kõik esimese päeva tulemused leiate siit:
👉 https://oksjon.vernissage.ee/auctions/5-155F0Q/eesti-moodsa-kunsti-klassika-oksjon-laupeval-20-aprillil-2024-kl-15

Täna alustame teise oksjonipäevaga 📍kell
15:00, pakkumised on juba avatud, olete väga oodatud!

Lugupeetud oksjonikülalised!

Vabandame, hetkel on tehniline rike. Alustame oksjoniga esimesel vòimalusel!

Austatud kunstisõbrad!
Täna tutvustame oma oksjonivalikus olevaid portreesid.
Portree on teatavat isikut kujutav kunstiteos, kus lisaks välise sarnasuse tabamisele püütakse edasi anda ka portreteeritava isiku iseloomu iseärasusi. Tänapäevases mõttes portreekunst tekkis 16. sajandi alguse Itaalias ja Saksamaal. Barokiajastul õitses portreemaal eriti Flandrias ja Hollandis ning 18. sajandi Inglismaal ning Euroopa kuningakodade juures tegutsesid koguni õueportretistid. 19. sajandist alates on portreemaal fotokunsti tekkimise tõttu oma tähtsust oluliselt kaotanud.

🖌️Johannes Võerahansu 🎨”Naise portree valges pluusis", u 1936.
Johannes Võerahansu alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal. 1932–36 õppis ta Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist ning lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Seejärel töötas õppejõuna Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1955-1957 Tartu Kunstikoolis ja 1957-1973 Tallinnas ERKI-s.
Käesolev etüüd on fikseeritud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogis (Tartu–Tallinn 1958, nr 59). Võimalik, et tütarlapseliku näoga modell poseeris valges pluusis, ent Võerahansu „värvis“ selle roosaks koloristliku terviku huvides. Maalikäsitlus on Võerahansule tollal
omaselt suurepinnaline, valgusvarju käsitlus kontrastne, seejuures siiski sume. Olgu öeldud, et tema varasemad tööd on küllaltki haruldased.

🖌️Eduard Wiiralt 🎨 “Monika. I seisund", 1942.
Teos on Eduard Wiiralti šedööver metsotinto tehnikas. Monikat hakkas kunstnik joonistama augustis 1942, proovitrükini jõudis 1942. aasta novembris. Viimistletud gravüüri esimese seisundi trükkimist alustas ta 22. veebruaril 1943, siis aga muutis peakatet teose tagaplaanil kujutatud portreel ning
hakkas seda muudetud teist seisundit trükkima 14. aprillil 1943. Esimese seisundi tõmmiseid on teadagi vähem ja Wiiralt ise hindas seda paremaks. Igal juhul on teoses kolm portreed tütarlapsest (üks ka esiplaanil kujutatu prossil). Kunstnik näitab siin, et portreežanr annab erinevaid tõlgendusvõimalusi.

🖌️Endel Kõks 🎨”Autoportree", 1942.
Endel Kõksil on autoportreesid vähem kui mõnel teisel kunstnikul: Tartu Kunstimuuseumis kaks õlimaali (1939, 1979) ńing Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses üks klaasitrükk Albrecht Düreri Prado autoportree laadis (1957). Sõja-aastatel oli Kõks maalijana hea vormis. 1942. aastal maalis
väikese autoportree „vanameisterlikus” pruunis koloriidis ka Richard Kaljo (erakogu).

🖌️ Olav Maran 🎨”Kunstitudeng Maria", 1959.
Olav Maran lõpetas õpingud ERKI-s 1959. aastal graafik-plakatistina, ent kujunes maalijaks. Ka graafikud tegid tutvust maalitehnikatega. Pastellis töötati suhteliselt palju. Loomulikult tehti ka portree- või figuurietüüde. Käesolev teos on üks modelli välist omapära rõhutavatest varajastest karakterportreedest.

Leonhard Lapini graafilised portreed kirjandustegelastest – Kristjan Jaak Petersonist ja Lydia Koidulast – on inspireeritud muuhulgas Andy Warholi portreedest erinevatest USA superstaaridest, sealhulgas ikoonilisest Marilyn Monroest. Warholi Campbelli supipurgist oli inspireeritud ka Lapini kujundatud plakat Pegasuse kohvikus korraldatud noorte kunstnike näitusele „SOUP69”. Kõigist neist teostest moodustub omaette tervik ja peatükk siinses nõukogudeaegses popkunstis, mis mõjub tänaseni ajatult ja toimib humoorika aktsendina ka modernses interjööris.

🖌️ Leonhard Lapin 🎨”Koidula II", 1972/2013.
Leonhard Lapin oli üks eesti avangardiliikumise eestvedajaid ja markantsemaid esindajaid. Ta alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur nii popkunsti, suprematismi, neoavangardi kui ka tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele tegutses ta
arhitektuuriuuenduse vallas, uuris ja tutvustas zen-budismi ideid, lõi ilukirjandust, sh luulet ning kirjutas kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid.
Eesti popkunsti periood oli lühike ja seda esindavaid taieseid piiratud hulgal. Lydia Koidula (1843–1886), keda on kujutatud ka Eesti 100-kroonisel rahatähel, on kindlasti üks popkunstiski laineid löönud ikoone. Käesolev teos on reprodutseeritud Sirje Helme koostatud Eesti popkunsti ülevaates (lk 127).

🖌️Leonhard Lapin 🎨” Kristjan Jaak", 1972/2013.
Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. aastal. Selle ja tema surma-aasta meenutusena valmis Lapinil 1972 aastal joonistus. Vanemas eas pöördus kunstnik varasemate teemade juurde tagasi. Käesolev rahvapildilik portree on üks tema kultuuritundliku
isiksuse paljudest avaldustest.
Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, täna, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis kell 📍15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184💎 tööd 85 🇪🇪 autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni 19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, vt 👉https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!

Austatud kunstisõbrad!

Jätkame tänavuse kevadoksjoni teoste tutvustamist 🖌️ Aili ja Toomas Vindi teostega.
🎨 Aili Vint (1941) on graafik ja maalikunstnik, kes täna on tuntud eeskätt kui sensuaalsete meremaalide looja. Kunstihariduse omandas Aili Vint Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI, praegune Eesti Kunstiakadeemia) aastatel 1962–1967 graafika erialal. 1991–1997 töötas Vint Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna. Aastast 1970 on Aili Vint Kunstnike Liidu liige, ka on ta omal ajal kuulunud rühmitusse ANK '64. Näitusetegevuses osaleb Aili Vint alates 1960. aastatest, tema teoseid on paljude väärikate muuseumide kogudes ning erakogudes Jaapanis, Eestis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Soomes, Rootsis, Venemaal, Prantsusmaal ja mujal. Aili Vindi opkunst, sensuaalne ja naiselik graafika ning meremaalid on kunstisõpradele mõistagi tuntud.

🖼️ “Mägiaas udus" (1978)
Teos tõuseb Aili Vindi meremaalide taustal oma moodsat slaidimaali meenutava natuurilähedase laadiga eristuvana esile. Mõneti läheneb ta selle motiiviga oma abikaasa Toomas Vindi maastikele, kuid käekiri ja koloriit on siiski hoopis teistsugune – see on pehme, mahe ja udune. Murupind pole neoonroheline, vaid pigem pruunikas ja pisut nagu mullanegi, puuvõrad pole lehtedest tihedalt täidetud vormid, vaid pigem kergelt raagus, õhulised ja läbipaistvad. Käesolev Aili Vindi maastik pole fantaasiaküllane paralleelreaalsus, vaid naturalistlik pilt, mõjudes ometigi omamoodi unenäoliselt, tundlikult ja koguni romantiliselt.

🎨 Toomas Vint (1944) alustas kunstnikuna oma venna Tõnis Vindi eeskujul, olles kunstis autodidakt. Alates 1969. aastast on ta vabakutseline looja ja samal aastal esines ta ka oma esimese personaalnäitusega kohvikus “Pegasus”. Sealt alates on toimunud üle kahekümne suurema personaalnäituse nii kodu- kui välismaal ja Kunstnike Liidu liige on Toomas Vint alates 1973. aastast. Vint on avaldanud 11 novellikogu ja 12 romaani, ta on aastast 1979 ka teise loomingulise liidu - Kirjanike Liidu liige. Tema kunstnikukäekirja äratuntavad, rohelusse mattunud maalid liiguvad sürrealismist absurditaju ja realismini. Pealtnäha staatiliste stseenide valguslahendused on ületamatud, detailid läbikomponeeritud. Toomas Vindi analüüsimeele tulemuseks on tihti metafüüsilisena mõjuv maal, ideaalmaastiku kogemus, kõik näib seal puhta ja igavesti rikkumatuna. Toomas Vindi maastikud on Eesti kunstiajaloos moodustanud omaette olulise, isikupärase kogumi. Lugematuid kordi näitustel esinenud ning preemiaid võitnud Vint on tänaseks eesti moodsa kunsti klassik ja omaette nähtus

Toomas Vint "Roheline maastik pilvedega", 1975.
Kui eelmisel Vernissage’i oksjonil olnud Toomas Vindi loodusmaastikes peitusid inimtegevuse jäljed, siis käesolev maastik on neist vaba, puhas ja puutumatu, süütu nagu õide puhkev kevad aasal täis kuldkollaseid ja lapsemeelseid võililli. Sellised maastikud on Vindil lõppematud nagu ka tema romaan „Lõppematu maastik”, mille üle arutledes on kirjanik Teet Kallas öelnud, et Vint on nii kunstis kui ka kirjanduses olnud alati „pildi sees”, peidus seal oma rohelises lummas: „Ta on kirjanduses enam kunstnik kui suurem osa eesti kirjanikke, ta on kunstis rohkem literaat kui enamik kunstnikke. See on tema saatus. Ja veel: "Ta kreedo pole juba ammu vajanud erilist ülerääkimist ja lahtiseletamist. Ta on vaikselt ja visalt oma sõnumi selgeks rääkinud.”
Läbinisti roheline, täpsetele varjunditele ja selgetele vormirütmidele rajanev maastik on Toomas Vindi varasemale laadile väga iseloomulik ja stiilne. Teos on tänini kuulunud perekonnale ning sestap avalikkusele vähetuntud.

🖼️ Toomas Vint "Kübaraga naine süveneb vaatesse", 2007.
Toomas Vindi maastikes näeme sageli tema abikaasat Aili Vinti selgvaates, nagu ka käesoleval teosel. Helepunane kübar toonitab taeva otsekui äikese-eelset tumedust, aidates maalis luua ootusärevat atmosfääri. Teost võib võrrelda tema teise analoogse teosega „Aili vaatamas oma unenägu”, kus modell kannab samuti kübarat, kuid kus rohetav ja rahulik murumaastik konkureerib mäsleva mere ja tormise taevaga. Käesoleval teosel on taevas rahulik, merepiiri asemel lõikab tausta pooleks metsaviirg, daami õlgadest kasvavad haldjalikud taimed. „Mis edasi saab, selle kohta ei anna maal ainsatki vihjet. Kõik on võimalik,” fantaseeris Priit Hõbemägi unenägu-analoogiat lahates ning täpselt sama võib öelda ka seekordse vaate kohta.
Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, laupäeval, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis 📍kell 15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184 💎tööd 85 🇪🇪autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni ☝️19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, vt 👉https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!

Austatud kunstisõbrad!

Täna on päevakorral oksjoniteosed, mis pärit Peeter Mudisti suurepärasest loomingust, sest just ☝️ täna tähistame autori 82. sünniaastapäeva. 🎉
🎨 Peeter Mudist (1942-2013) on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Tähelepanu äratas ta juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumustest.
Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süžeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Tema maalidele on iseloomulikud leidlikud ja isepärased nimetused. Loomupärase humanistina kutsub Mudist oma vaatajaid esimese asjana lihtsalt kaasa tulema ja juttu ajama. Ilma valehäbi ja edevuseta. Nagu vaatame kodus olles, kes väravast mööda kõnnib – või ise jalutades, mida teised oma aias toimetavad. "Sees" ja "väljas" ei ole siin küsimus võimust, looja ei rõhuta enda üleolekut vaataja suhtes – aga ei poe ka nahast välja, et publikule muljet avaldada. Peeter Mudisti looming puudutab inimesi suurel määral tema traagilise haiguse tõttu, mida ta püüdis lõpuni mehiselt trotsida.

🖼️ “Taaniel", 1960. aastate lõpp –1970. aastate algus
"Taaniel" pole lihtsalt portree pojast, vaid justkui kolmainsuse kehastus, mis ühendab endas isa, poja ja püha vaimu – selles on korraga midagi pühalikku ja ingellikku, aga ka kummastavat ja kummituslikku. Kunagise kursusekaaslase, tekstiilikunstniku Anu Raua hinnangu kohaselt ongi Mudisti maalid justkui nägemused, kus kohtuvad anne, inimlikkus ja hingestatud vaimsus: "Kui Arvo Pärdi puhul räägitakse absoluutsest kuulmisest, siis Mudist oli meie kujutava kunsti Pärt, tema jõud ja väärtus on samasugune."

🖼️ “Rannal",1990
Peeter Mudist oli küll tallinlane, kuid viibis võimalusel ikka Saaremaal. Teisteltki kunstniku piltidelt tuttav rannakäär on peaaegu identne motiiv samanimelise suure õlimaaliga. Mudisti maalide teemad on sageli võetud elust enesest, nii ka seekord. Pildi sisu on intiimne ja isiklik – heledapilvine kõrge taevas, lähedased inimesed merepiiril, koosolemise rõõm, helge suvine idüll. Nähtavasti maalitud kohapeal, vahetus kontaktis motiiviga. Mudisti mitmekihilist maalilaadi on nimetatud akvarelseks ka õlimaalide puhul. Akvarelli puhul on värvikihtide läbikumavus ja sulandumised märjal paberil iseenesestmõistetavad, pildi koloriit on kaunis ja rikkalik. Kujutatu on võluv oma lihtsuses ja hetkelisuse rõhutamises. Istudes toimetaval naisel on mitu kätt nagu India jumalannal, tantsival Šival – kunstnik on soovinud liikumishetki pilti kinni püüda, saavutada vabaõhumaalile omaselt just selle koha ja ajahetke meelolu. See on kahtlemata saavutatud, kuid pildi lisaväärtuseks on see "miski", autorile ainuomane vaimne kvaliteet, mis Mudisti pildid äravahetamatuks ja eriti ihaldusväärseks teeb.

🖼️ “ Kolme penni pilt", 2009.
Raskesti sõnastatav tähendus, mida saab tunnetada, vähem sõnadesse panna, on Mudisti töödel alati olemas, ka paljudel eri kümnenditel loodud lillemaalidel. See maal, samuti pealtnäha lillepilt, kuulub kunstniku hilisloomingusse, mil ekspressiivselt ja vahetult maalitud äratuntavad motiivid
segunevad tihtipeale abstraktsetega.
Mudisti piltide pealkirjad on pea alati tähenduslikud. Kas „Kolme penni pilt“ on omamoodi tagurpidi pööratud tähendusega parafraas Rembrandti kuulsale „Saja kuldna pildile“, ofordile, mille keskmes on kiirtepärjas Jeesus? Kui sellelt lähtekohalt pilti analüüsima hakata, võib sügavale
kaevuda. Punase värvi hõõgus ning valgete õite "plahvatused", kiirjad pintslitõmbed loovad elamusliku dramaatilise pildivälja, kus võib avastada üha uusi nauditavaid maalilisi finesse.

🖼️ “Vari ja valgus", 2013.
Näiline lõpetamatus on Peeter Mudisti viimaste eluaastate loomingule iseloomulik, kuigi viimistletud lõpptulemust ei pidanud autor ise oluliseks ka oma kõrgperioodi piltides. Õieti oleks korrektne viimistlus surmanud tema piltide värskuse ja vahetuse, mis on Mudisti loomingu olulised kvaliteedid. Maalilises „lohakuses“ saab end väljendada vabalt, millestki kammitsemata, püüelda asja tuumani. See väljendusvabadus oli omal kohal ka tema varasemas loomingus, mil süvenev haigus veel nii tugevasti pintsli hoidmist ei mõjutanud. Aga peamine, mis käis Mudistil vormi ees, on alati olnud sisu, pildi sõnum. Selle töö peategelaseks on ateljees maaliva kunstniku enese vari, mis langes valgusesäras seinale. Ilma valguseta poleks varju ja vastupidi. Valguse optika kaudu loodud kujutis on ebamäärane nagu virvatuluke, kord erksam, siis jälle tuhmuv, eeterlik, nii nagu inimese elu. Seda tööd vaadates oleks keeruline midagi mõttes juurde lisada või ära võtta – kõik on tasakaalus ja omamoodi paigas.
Loomissund ei jätnud kunstnikku maha kuni viimaste hetkedeni. Kunstnik mõistis, et maali olemus seisneb tundlikkuses valgusvarju suhtes.
Seepärast ei teinud talle haigusest tingitud kujutise kohatine ebamäärasus hilisemas loomingus erilist muret.

Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, laupäeval, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis 📍kell 15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184💎 tööd 85 🇪🇪 autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni ☝️19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, vt 👉https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!

Austatud kunstisõbrad!

Jätkame kevadoksjoni teoste tutvustamist ning pakume teile täna teoseid figuraalsete kompositsioonidega. Inimkeha on ajast-aega olnud kunstnikele lakkamatuks inspiratsiooniallikaks, nii on meil ka tänavusel kevadoksjonil pakkuda mahukas ja kirev valik.

Valdavalt on need õlimaalid, nt 🖌️Ella Kingo-Espenbergi „Laps“ („Tütarlaps roosas“) 1926; 🖌️Artur Mihkelsoo „Koketeeriv daam“ 1950.–60. aastad; 🖌️Enn Põldroosi „Noore naise portree“ 1960; 🖌️Raivo Korstniku „Meesmodell punase rätiga“ 1960ndad; 🖌️Silvia Jõgeveri "Kandlemängija" 1960 aastad; 🖌️Rein Siimu / Ludmilla Siim-Kaasineni „Seltskond“ 1974; 🖌️Raivo Korstniku „Naine klaaskastis“ 1970-1980ndad; 🖌️Valdur Ohaka „Naine kuuvalgel“ 1982 ning kaks õlimaali 🖌️Peeter Allikult, "Haigemaja I", 1987–1990 ja "Öine külaline",1987–1990. Esitleme ka üht 🖌️Vladimir Taigeri graafilist lehte "Viimane külastaja" 1979 ning üht 🖌️Silvia Leitu akvarelli "Võluri taskurätt" 1961.

Figuraalsete kompositsioonide seas moodustavad kahtlemata omaette peatüki aktid, sest ajast aega on kunstnikud olnud kiindunud alasti inimkeha kujutamisse. Oskust kujutada inimkeha peetakse kunstioskuste proovikiviks ja kõige laialdasema väljendusdiapasooni vahendiks. Käesoleval kevadoksjonil on meie valikus õlimaalid: 🖌️Silvia Jõgeveri „Nõjatuv akt“ 1985; 🖌️Valdur Ohaka „Voolujooneline akt“ 1990 aastad ja 🖌️Efraim Allsalu „Ringmäng“ 1994. Lisaks kaks graafilist lehte 🖌️Vladimir Taigerilt: "Akt" 1979 ja "Figuuriga tuba II" 1980, kaks akvarelli, 🖌️Silvia Leitu „Naine lehvikuga“ 1953 ja 🖌️Richard Söödi „Lamav akt“ 1960.–70. aastad ning ka üks kaunis skulptuur Maire Männikult, „Seisev akt“ 1950.

Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, laupäeval, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis 📍kell 15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184 💎tööd 85 🇪🇪 autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni ☝️19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, vt 👉 https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!

Austatud kunstisõbrad!

Oleme lõpusirgel oma sügisese oksjoni tippteoste tutvustamisega ja tänases valikus on auväärt 🎨 Kaljo Põllu ( 1934-2010) looming.
Väga hästi on Põllu loomingut kirjeldanud kunstiteadlane Kersti Koll:
"Eesti kunstiloos on Kaljo Põllul unikaalselt kahetine positsioon. Ta oli 1960. aastate teisel poolel eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. Tema selle perioodi taiesed kuuluvad eesti kunstiajaloo pop- ja op- ning kineetilise kunsti kullafondi. 1970. aastate alguses toimus Kaljo Põllu loomingus radikaalne pööre. Lääneliku neoavangardistliku kunstiga aktiivselt ja eksperimenteerivalt suhestumise asemel keskendus kunstnik nüüd jäägitult oma rahva juurte, esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning põhjarahvaste ja soomeugrilaste iidse kultuuri uurimisele. Kunstnikule muutus oluliseks rändamine tagasi, alguspunkti, tuhandete aastate tagusesse aega, rahvakultuuri lätete juurde – et mineviku kaudu mõista olevikku ja tulevikku. Muistsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu tõelist isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks.

Põllu on meie esivanemate ning laiemalt soome-ugri ja põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja muinasmüütide üks kõige mõjusamas visuaalses keeles mõtestaja eesti kunstis. Tugeva isikupärase käekirjaga ja erakordselt meisterlikult sugereerivat metsotintotehnikat kasutades on kunstnik neisse teemadesse süvenedes loonud mahukad graafikasarjad 🖼️ “Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“. Neis töödes, mis on otsekui oskuslikult ehitatud väravad muistsetesse aegadesse, jutustab Põllu tundlikus kunstikeeles lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest ja müütidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest, looduse vägevusest ning inimese ja looduse vahelisest harmoonilisest kooskõlast."
Meie tänavuses oksjonivalikus on Kaljo Põllu teoste valik arvuliselt suurim, pakkumisel on ☝️10 teost.
Kõigepealt kaks kaunist graafilist🖼️ „Eesti maastikku“, mis valminud 1972 ja 1989, ilusad esindajad graafilistest sarjadest: „Leib“ sarjast „Kodalased“ 1974, „Rävala“ sarjast „Kalivägi“ 1980, „Mõtisklus“ sarjast „Taevas ja maa“, 1991 ja „Vari – meie salapärane kaaslane“ sarjast „Kirgastumine“, 1995. Viimatimainitud teose on autor ka 2000. aastal ka õlimaaliks vormistanud, seegi on oksjonil olemas: „Vari – meie salapärane kaaslane“, 2000.

🎨 Kaljo Põllu loomingust on oksjonil veel 🖼️ kolm õlimaali: „Kaksikkimbatus“. 2000. „Eelõitseng“. 2003, „Mõtisklus“.2003.

Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, laupäeval, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis 📍kell 15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184 🔥tööd 85 🇪🇪 autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni ☝️19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, vt 👉 https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!

Austatud kunstisõbrad!

Jätkame kevadoksjoni teoste tutvustamist graafiliste teostega. Need on meil tänavu jaotatud mõlemale oksjonipäevale, st me ei tee sel korral eraldi graafika ja joonistuste oksjonit. Mitmed graafikapärlid on juba varasemates teema- või autoripõhistes tutvustustes oma koha leidnud, neid me siin ei korda.
Nagu ikka, on graafikavalikus erakordselt palju erinevaid tehnikaid, palju on tušijoonistusi, aga ka oforti, puugravüüri, linoolsügavtrükki, kuivnõela, plastikaatlõiget ja palju muud. Toome teieni väikese valiku graafikat, millele võiks tähelepanu pöörata.

🎨 Kristjan Raud "Sünnipäevaks", u 1918–19
Lehti Viiroja monograafia kataloogis on töö fikseeritud nr 536 all (Tln 1981, lk 185). Kaks putot viivad sünnipäevalapsele kingitusi. Joonistus on raualikult lakooniline, väljendusrikas ja samas lõbusalt naiivne. Võimalik, et kaart oli mõeldud mõnele lähedasele inimesele ja putodena oli kunstnik kujutanud ennast koos kaksikvend Pauliga. (Raha)ümbriku, lillekimbu ja värvipaletiga hoogsal sammul peole tõttav paarike on ühest küljest humoorikas, lihtsa joonega ja argine, teisest küljest raske ja tõsine nagu Raua illustratsioonid „Kalevipoja” eeposes. Lustakaid joonistusi on Raud teinud rohkemgi.

🎨 Erich Pehap "Piknik",1940
Erich Pehap õppis 1932–33 Pallases Nikolai Triigi juures maalimist, 1933–1934 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat, 1934–39 Arkadio Laigo ning Roman Vaheri juures graafikat. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus ta osales aktiivselt kohalikus kunstielus, korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäitusi.
Kõrgtrükitehnikate kõrval on Pehap viljelenud ka oforti ja muid sügavtrükitehnikaid. Õde Vanda tõi talle Viljandist Kanadasse vanu plaate ja ta trükkis neist seal uusi tõmmiseid. Kunstniku loomingut läbib huvi kaasaegse elu vastu selle kõikvõimalikes ilminguis. Tollal oli seltskonnaga looduses viibimine ja pikniku pidamine tavaline asi ning seetõttu ka Pallase kunstnike poolt sageli käsitletud teema.

🎨 Richard Kaljo "Lõunatund", 1960
Kaljo oma erksa elutunnetuse ja huumoriga oli paljufiguuriliste kompositsioonide võrratu meister ning käesolev töö on parimaid tema 1960. aastate loomingus, ka puhttehniliselt. Võimalik, et käesolev tõmmis oli määratud teisele Richardile – Sagritsale.

🎨 Evald Okas "Erinevad noorused" sarjast "Reisimuljeid Itaaliast". 1961.
Evald Okas on loonud palju reisielamustel põhinevaid graafika- ja õlimaalisarju. 1960. aasta Itaalia reisi järel sündis graafiline sari „Reisimuljeid Itaaliast” (1961) ja bibliofiilne raamat „Külaskäik Itaaliasse. Autolitograafiaid 1960” (1962). Evald Okase reisisarjad on süžeeliselt mitmekesised, ent kesksel kohal on neis kaasaegne naine erinevates sotsiaalsetes rollides.
Mis puutub graafilisse teostusse, siis demonstreerib see eesti graafikas 1950.–60. aastate piiril toimunud murrangut eneseväljendusliku vabaduse ja ekspressiivsuse suunas. Mustaks söövitatud ja korniline akvatintapind ning mahlakas kuivnõelajoon toovad esile nii naistüüpide vastandlikkuse
kui ka sensuaalsuse.

🎨 Evald Okas "Milaano toom" sarjast "Reisimuljeid Itaaliast", 1961.
Tohutu hulga tornikestega kaunistatud katedraal mahutab kümneid tuhandeid inimesi ning kunstnik on selle mastaapsuse veenvalt pildile paigutanud. Õhulise ja kerge arhitektuurse sõrestikuga kontrasti loov tumedanahaline, jõulise hoiakuga naine ja tema kleidimuster peegeldavad Okase oskusi mängida graafiliste vahenditega ning luua kolmemõõtmeline pildiruum kahemõõtmelisel pinnal.

🎨 Tõnis Vint "Mask", 1976.
Tõnis Vint armastas täiuslikku sõõrimotiivi, millesse 1970. aastatel paigutas vahel akte. Sõõr annab aktipildile erilise intiimsuse. Kompositsiooni täiendavad-tasakaalustavad väikesed detailid figuurist vasakul ja paremal. Teosest tehtud lito on reprodutseeritud Doni-äärse Rostovi kaasaegse kunsti
muuseumi poolt välja antud kataloogis „Ruumi inesteetika“ (2017, lk 27), mis on pühendatud Tõnis Vindi ja Lvovi kunstniku Aleksandr Aksinini loomingulisele sõprusele.

🎨 Tõnis Vint "GM 87", 1989.
1980ndatel haaras Tõnis Vinti taas leviv konstruktivistlik suund. Selles laadis omistab ta geomeetrilistele kujunditele sageli sümboolse tähenduse. 1920. aastate alguse konstruktivismi mõjust kõneleb punase kasutus mustvalgetes joonistustes kas joonte või täppidena. Raul Meele kombel märgistab ta oma joonistused seerianumbritega.

🎨 Tõnis Vint "Figuur ruumis", 1975.
Sageli kujutas Tõnis Vint naisfiguure jaapanlikus interjööris, vastandades arhitektuuri rangele geomeetriale figuuri nõtke joonise. Suured mustad pinnad toonitavad joonistuses sissevaate kitsust, tekitades lifti efekti.

🎨 Vello Vinn "Raketid", 1971.
Vello Vinna teos on osa tema toonasest, omanäolisest graafilisest süsteemist ja visuaalsest kujundimaailmast, kust võib otsida tabavaid tähendusi ja seoseid, kuid mida võib võtta ka esteetilise omaruumina. Vinn ise on teose valmimist vaadelnud graafikaprotsessi aeganõudvuse võtmes: „Üks leht võib tahta kuid. Näiteks 50 × 65 sentimeetrine ofort „Raketid“ viis mind viis kuud surmale lähemale.“
Silmapaistev teos kunstniku varasest loomeperioodist, mis esines Tallinna 2. graafikatriennaalil ning on reprodutseeritud Jüri Haini koostatud albumis „Eesti graafika 1970–1971“ ning Vello Vinna Kumus toimunud isikunäituse kataloogis (2020). Kunstniku fantaasia ja detailipeen teostus mõjuvad värskelt ka praegu.

🎨 Avo Keerend "Naine kandikuga", 1974.
Keerend on alati olnud eksperimentaator ja uute võimaluste looja ning toonud graafikasse nii uusi tehnilisi võimalusi kui ka graafikakunsti avardavaid ideid. Tema looming hõlmab nii figuraalseid kompositsioone ja sarju, stiliseeritud natüürmorte kui ka geomeetrilisi vormivisioone. Kunstnikutee algul, 1950. aastatel viljeles Avo Keerend sügavtrükitehnikaid – oforti, kuivnõela, akvatintat. Aastakümne lõpus muutus domineerivaks kõrgtrükitehnika – linoollõige, mida ta hakkas peatselt graveerima kui sügavtrükitehnikat. Ka selles on ta virtuoos. Tema meelisžanr oli natüürmort, millel on oma osa ka selles gravüüris.

🎨 Avo Keerend "Õun" sarjast "Viljakus", 1978.
Kogu sarja "Viljakus", mida kunstnik alustas 1977. aastal, iseloomustavad jõulised plastilised vormid. Sari on ülistus maale, sigivusele, küllusele. Plastikaati hakkasid graafikud alusmaterjalina kasutama 1960. aastatel.

Meie tänavune kevadoksjon toimub 🔹20. ja 🔸21.aprillil. Esmalt, laupäeval, 🔹20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 🔸21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis 📍kell 15.00.
Kokku osaleb tänavusel kevadoksjonil 184 🔥tööd 85 🇪🇪autorilt ning olete oodatud kõikide oksjonil osalevate teostega tutvuma, näitus galeriis on avatud kuni ☝️19. aprillini.
Kõikide oksjoniteostega saab tutvuda ka meie kodulehel, 👉 vt https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/.

Olete oodatud tutvuma ja loomulikult huvi korral ka oksjonil osalema!