Sõdurileht

𝑨𝒅𝒎𝒊𝒓𝒂𝒍 𝑷𝒊𝒕𝒌𝒂 𝒍𝒖𝒖𝒓𝒆𝒗𝒐̃𝒊𝒔𝒕𝒍𝒖𝒔𝒆 𝒂𝒗𝒂𝒔𝒐̃𝒏𝒂𝒅 𝒐𝒏 𝒌𝒐̃𝒍𝒂𝒏𝒖𝒅!

Täna hommikul algas Rõuges Vabadussõja mälestussamba juures Admiral Pitka luurevõistlus. Võistlusest võtab osa ligi 𝟏𝟎𝟎 inimest 𝟐𝟐 võistkonnas 𝟏𝟎 riigist. Luurevõistlusel on osalevad kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse kui ka erinevad jõustruktuurid nagu Politsei- ja Piirivalveamet. Võistkondadega on veel esindatud Taani, Ameerika Ühendriigid, Holland, Poola, Läti, Leedu, Ühendkuningriik, Soome kui ka Prantsusmaa.

𝐓𝐮𝐥𝐞 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐤𝐨̃𝐯𝐞𝐦𝐚𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐭𝐢𝐢𝐦𝐢𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚 𝐞𝐥𝐚𝐦𝐚 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐫𝐚𝐬𝐤𝐞𝐢𝐦𝐚𝐥 𝐥𝐮𝐮𝐫𝐞𝐯𝐨̃𝐢𝐬𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞𝐥!

𝑲𝒐𝒍𝒐𝒏𝒆𝒍𝒍𝒆𝒊𝒕𝒏𝒂𝒏𝒕 𝑻𝒐𝒐𝒎𝒂𝒔 𝑽𝒂̈𝒍𝒊 "𝑼𝒌𝒓𝒂𝒊𝒏𝒂 𝒔𝒕𝒖𝒖𝒅𝒊𝒐𝒔"

🗣️ "Ukraina 𝐬𝐮𝐮𝐭𝐢𝐬 𝐨𝐩𝐞𝐫𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐠𝐚 𝐊𝐮𝐫𝐬𝐤𝐢𝐬 𝐮̈𝐥𝐥𝐚𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚𝐝 ja iseennastki, ent logistika sunnib ukrainlasi ilmselt varsti kaevuma," ütles kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli "Ukraina stuudios".

Taktikalisel tasemel on Väli sõnul ukrainlastel selge eesmärk venelaste sidumine ning neile suurte probleemide tekitamine.

🗣️ "See on neil 𝐭𝐚𝐤𝐭𝐢𝐤𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥 𝐭𝐚𝐬𝐞𝐦𝐞𝐥 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐞𝐩𝐚̈𝐫𝐚𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐬𝐚𝐚𝐯𝐮𝐭𝐚𝐭𝐮𝐝. Ja ka operatsioonilisel ja strateegilisel tasemel. Psühholoogiline efekt, mis on saavutatud, et ukrainlaste enda 𝐯𝐨̃𝐢𝐭𝐥𝐮𝐬𝐯𝐚𝐢𝐦 𝐨𝐧 𝐭𝐨̃𝐮𝐬𝐧𝐮𝐝. Teiseltpoolt on 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚 𝐅𝐨̈𝐝𝐞𝐫𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧 𝐭𝐚̈𝐢𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐡𝐚̈𝐦𝐦𝐢𝐧𝐠𝐮𝐬," sõnas kolonelleitnant Väli.

Väli rääkis, et Ukraina eesmärk võib olla tõmmata venelaste pressi Donetski oblastist ära.

🗣️ "Ettevalmistus, mis oli tehtud, oli niivõrd hea, et Rosgvardia ja siseministeeriumi valitsusala 𝐥𝐚𝐨𝐝 𝐥𝐚𝐬𝐭𝐢 𝐇𝐈𝐌𝐀𝐑𝐒-𝐢𝐭𝐞𝐠𝐚 𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐥 𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐝𝐞𝐥 𝐩𝐮𝐫𝐮𝐤𝐬. Lisaks see, millele Vene Föderatsioon alati toetub, ehk tugev elektrooniline sõda, ka need suudeti neutraliseerida. Minu 𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚𝐧𝐠 𝐨𝐧, 𝐞𝐭 𝐯𝐞𝐧𝐞𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐥 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐚𝐥 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐨𝐬𝐚𝐬 𝐭𝐨̃𝐞𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐤𝐚𝐨𝐬. Sinna üritatakse nüüd koondada kõike seda, mida on veel koondada," lausus Väli.

ℹ️ Rohkem infot: https://www.err.ee/1609422946/vali-ma-vaataksin-hoolega-kuhu-ukrainlased-kurski-oblastis-kaevuvad
📺 Järelevaatamine (alates 1:53): https://jupiter.err.ee/1608578179/ukraina-stuudio

Vändras toimunud perepäeval „Kaitseinglid“ tutvustasid kaitseväge Toetuse väejuhatus, Varustuspataljon ja Kaitseväe Toetusteenuste Keskus.
Kaitseinglid on sise-, kodu- ja välisturvalisusele suunatud ennetusüritus, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele kaitse- ja päästeorganisatsioonide, asutuste ning vabatahtlike töö olemust, tehnikat ning õppimisvõimalusi.

Eesti merevägi tegi sel nädalal väldanud miinitõrjeoperatsioonil kahjutuks kaheksa Saksa LMB tüüpi põhjamiini, mis olid II maailmasõjas lennukitelt Soela väina veesatud. 💣

𝑲𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒍𝒖𝒖𝒓𝒆𝒌𝒆𝒔𝒌𝒖𝒔𝒆 𝒖̈𝒍𝒆𝒗𝒂𝒂𝒅𝒆 𝒐𝒍𝒖𝒌𝒐𝒓𝒓𝒂𝒔𝒕 𝑼𝒌𝒓𝒂𝒊𝒏𝒂𝒔 9. augusti seisuga

6. augustil toimus Ukraina mehhaniseeritud rünnak Kurski oblastisse ja lahingutegevus jätkub piirkonnas praeguseni. Suure tõenäosusega polnud Venemaa Föderatsiooni relvaüksused Ukraina pealetungiks selles piirkonnas valmis ja rünnak tuli neile ootamatusena.

Avalike andmete järgi on Ukraina RJ edenenud u 15 km kaugusele piirist Kurski oblastisse. Võimalik, et osaliselt on Venemaa Föderatsiooni (VF) 2. kaitseliin piirkonnas ületatud. Ukraina pealetung Kurski oblastis toob ilmselt kaasa VF-i üksuste ümberpaigutamise teistelt suundadelt, et toetada VF-i üksuste kaitsetegevust ja vasturünnakuid Ukraina vägede vastu selles piirkonnas.

Harkivi, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni rindelõikudel ei ole suuri muutusi toimunud. Donetski oblast on endiselt VF-i relvajõudude pealöögisuund, kus VF-i RJ on nädala jooksul suutnud tasapisi edeneda. Pokrovski suunal (Donetski oblast) on VF-i RJ edenenud Serhiivka külani, mis jääb ligi 17 kilomeetri kaugusele Pokrovski linnast.

3. augustil andis Ukraina löögi rindejoonest 270 km kaugusele jäävale Morozovski lennuväljale, kus sai tabamuse moonahoidla, milles hoiustati nii juhitavaid kui juhitamatuid lennukipomme. Purustatud moonahoidlast on piltide kaudu tuvastatud laserjuhitavad pommid (KAB-1500L), kild-fugasspommid (FAB-500M-62) ja termobaarilised pommid (ODAB-500). Kõiki neid pomme on käimasolevas sõjas kasutatud ka õhulöökide andmiseks Ukrainas.

Eespool mainitud pomme heidavad pommitajad Su-34 distantsilt selleks, et vältida vastase õhutõrjet. Samuti hävines selle löögi tagajärjel üks pommitaja Su-34 ning võimalik, et kaks pommitajat said veel kahjustusi. Ukrainlased on Morozovski lennuväljale ka varem lööke andnud, aga seekordset saab pidada väga tõhusaks, sest hävitati suurem hulk lennukimoona, mida pommitajad saanuks kasutada rindel Ukraina relvajõudude vastu.

Samal päeval sooritas Ukraina rünnaku Sevastoopoli sadamale, mille tulemusena sai tõenäolisi tabamusi ka juba varem raketilöögis vigastusi saanud Musta mere laevastiku Kilo II klassi allveelaev Rostov-na-Donu. Varasem raketirünnak sellele allveelaevale toimus eelmise aasta 13. septembril. Ukraina võime anda täppislööke Krimmi poolsaare piirkonnas on loonud olukorra, kus VF-i aluste liikumisvabadus Mustal merel on järjepidevalt vähenenud ning VF on olnud sunnitud oma alused ümber paigutama Sevastoopolist Novorossiiskisse.

Peale selle on Sevastoopoli sadam tähtis laevastiku remondi- ja hooldusbaas, mida Ukraina ründeohu tõttu ei saa vajalikul määral kasutada. Arvatavasti kuna VF-il puudub võimalus aluseid vajalikul määral hooldada, on hakatud vähem kasutama dessantlaevu logistiliseks toetuseks.

VF-i relvajõudude üha suurenevad isikkoosseisu kaotused ning värbamisarvu langus võivad lähikuude jooksul luua olukorra, kus VF ei suuda lahinguväljal kantud inimkaotusi korvata. VF-i relvajõudude isikkoosseisu kaotused on võrreldes eelmise aastaga järjepidevalt kasvanud. Kui näiteks 2023. aasta juuli keskmine kaotuste arv päevas oli u 600 võitlejat, siis sel aastal on see arv kaks korda suurem ehk 1200 võitlejat päevas. Siinkohal tuleb märkida, et kui möödunud aastal suutis VF enda sõnul värvata iga päev ligi 1500 lepingulist sõdurit, siis tänavu on see arv vähenenud 1000-le.

Seega, kui vaadata VF-i relvajõudude lepinguliste sõdurite värbamise ja rindel saadud kaotuste vahekorda, on võimalik, et sarnases mahus lahingutegevuse jätkumisel võib VF-is tekkida isikkoosseisu puudus. Survet lepinguliste sõdurite arvu forsseeritud suurendamisele näitavad VF-i üha kasvavad ühekordsed värbamistasud. Kui 2022. aasta teisel poolel pakuti Leningradi oblasti lepingu sõlminule u 2000 eurot, siis nüüdseks on see summa suurenenud 21 000 euroni.

𝑫𝒊𝒗𝒊𝒊𝒔𝒊 𝒔𝒕𝒂𝒂𝒑𝒊 𝒋𝒖𝒉𝒊𝒃 𝒌𝒐𝒍𝒐𝒏𝒆𝒍 𝑱𝒂𝒏𝒏𝒐 𝑴𝒂̈𝒓𝒌

Alates 1. augustist juhib diviisi staapi varasemalt staabi ülema asetäitjana teeninud kolonel Janno Märk.

🗣️ „Minu prioriteetideks diviisi staabi osas on maaväe süvalahingu planeerimise ja läbiviimise võimekuse edasi arendamine ning inimeste alalhoidmine,” ütles kolonel Märk.

Kolonel Janno Märk teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on juhtinud üksusi välisoperatsioonidel nii Iraagis kui ka Afganistanis, teeninud Scoutspataljonis, Vahipataljonis ja olnud Viru jalaväepataljoni ülem. 2012-2013 oli kolonel Märk kaitseväe juhataja sõjaline nõunik, seejärel NATO Eesti staabielemendi operatsioonide osakonna ülem ja Põhja maakaitseringkonna ülem. Kaitseväe diviisis on Kolonel Märk teeninud selle moodustamisest alates.

Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kaht peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja ellu viia sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.

ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/diviisi-staapi-juhib-kolonel-janno-mark/

𝑺𝒐̃𝒅𝒖𝒓𝒊 𝒃𝒂𝒂𝒔𝒌𝒖𝒓𝒔𝒖𝒔𝒆 𝒏𝒆𝒍𝒋𝒂𝒔 𝒏𝒂̈𝒅𝒂𝒍

Kaitseväe Veebel ülemveebel Enn Adoson ja Küberväejuhatuse veebel staabiveebel Indrek Tomingas külastasid küberväejuhatuse sõduri baaskursuse laskelaagrit.

Väljaõpe jätkub, edaspidi võivad võitlejad oodata rännakuid, meditsiiniõpet ja harjutusi, mis panevad neid proovile nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kõik kulmineerub lõpurännakuga. Seejärel algab ajateenijate erialaõpe autojuhi või nooremallohvitseri kursustel.

Sõduri baaskursus kestab kaheksa nädalat ja on kõigile kaitseväe ajateenijatele ühtne. Kursuse jooksul õpitakse järgima kaitseväelist korda, hooldama varustust, andma esmaabi, kasutama automaatrelva ning liikuma ja varjuma maastikul.

𝑼𝒖𝒆𝒅 𝒌𝒂𝒅𝒆𝒕𝒊𝒅 𝒂𝒍𝒖𝒔𝒕𝒂𝒔𝒊𝒅 𝒓𝒂𝒌𝒆𝒏𝒅𝒖𝒔𝒌𝒐̃𝒓𝒈𝒉𝒂𝒓𝒊𝒅𝒖𝒔𝒆 𝒐𝒎𝒂𝒏𝒅𝒂𝒎𝒊𝒔𝒕

Täna, 8. augustil alustasid Kaitseväe Akadeemias õppetööd 2024. aasta maa-, õhu- ja mereväe põhikursustele immatrikuleeritud uued kadetid.

Kaitseväe Akadeemia kadettidele on tagatud mitmed hüved:
• Igale kadetile on õpingute ajal tagatud palk 1000€.
• Tasuta elamiskoht Tartu kesklinnas asuvas ühiselamus.
• Tasuta arsti- ja hambaravi nii õpingute ajal kui edasises teenistuses.
• Kaitseväe Akadeemia lõpetajale on garanteeritud töökoht kaitseväes palgaga alates 2100€.
• Kadettidele on tagatud lai valik sportimisvõimalusi ning erialaseid huviringe.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. Akadeemia põhikursusel saab õppida maa-, mere- või õhuväe õppesuunal.

𝑻𝒂𝒍𝒍𝒊𝒏𝒏𝒂𝒔 𝒔𝒆𝒍𝒈𝒊𝒕𝒂𝒕𝒊 𝒗𝒂̈𝒍𝒋𝒂 𝒌𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒑𝒂𝒓𝒊𝒎 𝟑×𝟑 𝒌𝒐𝒓𝒗𝒑𝒂𝒍𝒍𝒊 𝒎𝒆𝒆𝒔𝒌𝒐𝒏𝒅

Kolmapäeval, 7. augustil toimus Tallinnas Miinisadama linnakus kaitseväe 3×3 korvpalli karikavõistluste finaaletapp, kus omavahel võtsid mõõtu viis kaitseväe võistkonda. Finaaletapi parimaks meeskonnaks tunnistati õhuväe meeskond.

🗣️ „Emotsioonid peale võitu on väga head! Väike väeüksus nagu me oleme ja just tihti me midagi ei võida, kuid seekord suure pingutuse toel tuli võit ära,“ ütles turniiri võitja õhuväe meeskonna kapten major Mark Valma. „Kui tavaliselt on korvpalliturniiridel meie põhiliseks komistuskiviks olnud Scoutspataljon, siis seekord õnnestus neid võita.“

Eesti õhuvägi saavutas esikoha, teiseks tuli Scoutspataljon ja kolmandaks jäi Eesti merevägi. Võistlustest võtsid osa ka mereväe teine meeskond ja 1. jalaväebrigaad. Karikavõistluste sarja üldvõidu saavutas Scoutspataljon, kes noppis eelmisel etapil oma meeskonnaga esimese koha.

📷 Fotod: rms Oliver Paaksi, rms Reio Soikka
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62832
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/tallinnas-selgitati-valja-kaitsevae-parim-3x3-korvpalli-meeskond/

𝑰𝒓𝒂𝒂𝒈𝒊𝒔 𝒐𝒑𝒆𝒓𝒂𝒕𝒔𝒊𝒐𝒐𝒏𝒊𝒍 𝑰𝒏𝒉𝒆𝒓𝒆𝒏𝒕 𝑹𝒆𝒔𝒐𝒍𝒗𝒆 𝒗𝒂𝒉𝒆𝒕𝒖𝒔 𝒌𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒓𝒂𝒉𝒗𝒖𝒔𝒍𝒊𝒌𝒖 𝒕𝒐𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆𝒍𝒆𝒎𝒆𝒏𝒅𝒊 𝒖̈𝒌𝒔𝒖𝒔

Sel nädalal lõppes Eesti kontingendi rahvusliku toetuselemendi (NSE ehk National Support Element) viis kuud kestnud rotatsioon sõjalisel välisoperatsioonil 𝐈𝐧𝐡𝐞𝐫𝐞𝐧𝐭 𝐑𝐞𝐬𝐨𝐥𝐯𝐞 ning vastutus anti üle teenistust alustanud neljandale rotatsioonile.

🗣️ „𝐕𝐚𝐚𝐭𝐚𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐥𝐞, 𝐞𝐭 𝐭𝐞𝐢𝐞 𝐭𝐨̈𝐨̈ 𝐞𝐢 𝐩𝐫𝐮𝐮𝐠𝐢 𝐚𝐥𝐚𝐭𝐢 𝐨𝐥𝐥𝐚 𝐫𝐚𝐦𝐛𝐢𝐯𝐚𝐥𝐠𝐮𝐬𝐞𝐬, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐤𝐞, 𝐞𝐭 𝐭𝐞𝐢𝐞 𝐩𝐚𝐧𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐤𝐫𝐢𝐢𝐭𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞 𝐭𝐚̈𝐡𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞𝐠𝐚,“ ütles vastutuse üleandmise tseremoonial Eesti kontingendivanema ülesannetes kaptenmajor Sigrid Aas.

Rahvusliku toetuselemendi koosseisus teenib Iraagis Erbili õhuväebaasis kaheksa inimest: üksuse ülem, veebel, kortermeister, side- ja IT spetsialist, relvur, liikumis- ja veospetsialist, arst ja medõde. Üksuse peamiseks ülesandeks on tagada jalaväekompaniile Estcoy-20 ja operatsiooni rahvusvahelisse nõunike gruppi kuuluvatele Eesti kaitseväelastele kõik ülesannete täitmiseks vajalik, tagades sealhulgas nii transpordi, majutuse, meditsiini- ja tehnilise abi kui varustuse ja laskemoona.

📷 Fotod: ltn Marina Loštšina
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62831
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/iraagis-operatsioonil-inherent-resolve-vahetus-kaitsevae-rahvusliku-toetuselemendi-uksus/

Ajakiri Sõdur on välja andnud uue numbri. Saadaval suuremates kauplustes üle Eesti. Ajakiri on mõeldud nii kaitseväelastele, kaitseliitlastele kui ka kõikidele teistele Eesti riigikaitsest huvitatud kodanikele.

𝑨𝙟𝒂𝙠𝒊𝙧𝒊 𝑺𝙤̃𝒅𝙪𝒓 𝒏𝙧 𝟒/𝟐𝟎𝟐𝟒 𝒏𝙪̈𝒖̈𝙙 𝒎𝙪̈𝒖̈𝙜𝒊𝙡 𝙇𝒆𝙝𝒆𝙥𝒖𝙣𝒌𝙩𝒊 𝒎𝙪̈𝙪̈𝙜𝒊𝙠𝒐𝙝𝒕𝙖𝒅𝙚𝒔 𝒖̈𝙡𝒆 𝑬𝙚𝒔𝙩𝒊. 𝙆𝒂𝒂𝒏𝙚𝒉𝙞𝒏𝙙 𝟑 𝙚𝒖𝙧𝒐𝙩.
Kirjutame:
◼️ Kindralmajor Merilo: Sõja mõjud tuleb kohe alustuseks viia vaenlase territooriumile;
◼️ Kuidas selgitada vajadust kaugemale ulatuva laskemoona järele;
◼️ NATO tippkohtumine Washingtonis;
◼️ Tööandjad, kes toetavad riigikaitsjaid;
◼️ Agressori rünnak Harkivi all;
◼️ Õhk-maa integratsioon ja selle edusammud;
◼️ Värsked reservohvitserid Kevadtormil;
◼️ NATO küberõppus CWIX;
◼️ Mida kujutab endast CIMICu ohvitser;
◼️ Vahilaev Pikker - kui Eesti ehitas endale ise sõjalaeva;
◼️ Jätkame 20. eesti diviisi lahinguid Narva all 1944. a.
Telli ajakiri endale koju: https://tellimine.ee/est/sodur
Ajakiri veebis: https://issuu.com/sodur

𝑬𝒆𝒔𝒕𝒊 𝒂𝒏𝒅𝒊𝒔 𝒓𝒆𝒔𝒆𝒓𝒗𝒐𝒉𝒗𝒊𝒕𝒔𝒆𝒓𝒊𝒅𝒆 𝒐𝒓𝒈𝒂𝒏𝒊𝒔𝒂𝒕𝒔𝒊𝒐𝒐𝒏𝒊 𝒋𝒖𝒉𝒕𝒊𝒎𝒊𝒔𝒆 𝒖̈𝒍𝒆 𝒑𝒐̃𝒉𝒋𝒂𝒎𝒂𝒂𝒅𝒆𝒍𝒆

Eesti reservohvitserid andsid Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsiooni (CIOR - Interallied Confederation of Reserve Officers) suvekongressi lõputseremoonial organsatsiooni juhtimise üle põhjamaade reservväelastele.

„Meie sõjaline kaitse rajaneb reservis olevatel lahinguväljaõppega üksustel, kuid 𝐫𝐞𝐬𝐞𝐫𝐯𝐯𝐚̈𝐠𝐢 𝐨𝐧 𝐤𝐚 𝐬𝐢𝐥𝐝 𝐬𝐨̃𝐣𝐚𝐯𝐚̈𝐞 𝐣𝐚 𝐦𝐮𝐮 𝐮̈𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥,“ ütles Vabariigi President Alar Karis liitlasriikide reservohvitseridele peetud kõnes. „Rahvusvaheline koostöö teeb meid tugevaks, aitab kaitsta ja veenvalt heidutada. 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐨𝐧 𝐚𝐥𝐚𝐭𝐢 𝐨𝐦𝐚 𝐩𝐚𝐫𝐭𝐧𝐞𝐫𝐢𝐭𝐞 𝐣𝐚 𝐬𝐨̃𝐩𝐫𝐚𝐝𝐞 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚𝐬 – 𝐧𝐢𝐢 𝐡𝐞𝐚𝐝𝐞𝐥 𝐤𝐮𝐢 𝐤𝐚 𝐡𝐚𝐥𝐛𝐚𝐝𝐞𝐥 𝐚𝐞𝐠𝐚𝐝𝐞𝐥.“

Eesti oli CIOR-i eesistujariik aastatel 2022-2024. „Meie eesmärgiks oli näidata liitlasriikide reservväelastele, 𝐤𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐡𝐨𝐢𝐚𝐛 𝐥𝐚𝐡𝐢𝐧𝐠𝐮𝐯𝐚𝐥𝐦𝐢𝐝𝐮𝐬𝐭 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐭𝐮𝐭𝐯𝐮𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐫𝐞𝐬𝐞𝐫𝐯𝐯𝐚̈𝐞 𝐯𝐚̈𝐥𝐣𝐚𝐨̃𝐩𝐩𝐞- 𝐣𝐚 𝐨̃𝐩𝐩𝐞𝐤𝐨𝐠𝐮𝐧𝐞𝐦𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥𝐝𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐩𝐨̃𝐡𝐢𝐦𝐨̃𝐭𝐭𝐞𝐢𝐝,“ ütles CIOR-i eelmine president ja Eesti eesistumise juht kolonelleitnant Toomas Luman, kelle sõnul oli Eesti kogemus liitlasriikide jaoks uudne ja muljetavaldav.

ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/eesti-andis-reservohvitseride-organisatsiooni-juhtimise-ule-pohjamaadele/

𝑬𝒆𝒔𝒕𝒍𝒂𝒔𝒆𝒅 𝒔𝒂𝒂𝒗𝒖𝒕𝒂𝒔𝒊𝒅 𝒓𝒆𝒔𝒆𝒓𝒗𝒗𝒂̈𝒆𝒍𝒂𝒔𝒕𝒆 𝒔𝒐̃𝒋𝒂𝒍𝒊𝒔𝒆𝒍 𝒎𝒊𝒕𝒎𝒆𝒗𝒐̃𝒊𝒔𝒕𝒍𝒖𝒔𝒆𝒍 𝒌𝒐𝒍𝒎 𝒎𝒆𝒅𝒂𝒍𝒊𝒕

Eesti võistkonnad tulid rahvusvahelisel sõjalisel mitmevõistlusel MILCOMP kõigis kategooriates 𝐞𝐬𝐢𝐤𝐨𝐥𝐦𝐢𝐤𝐮𝐬𝐬𝐞 ning 40 võistkonna üldarvestuses 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬.

🗣️ „𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐯𝐨̃𝐢𝐬𝐭𝐥𝐞𝐣𝐚𝐝 𝐩𝐚𝐤𝐤𝐮𝐬𝐢𝐝 𝐨𝐦𝐚 𝐯𝐨̃𝐢𝐬𝐭𝐥𝐮𝐬𝐠𝐫𝐮𝐩𝐢𝐥𝐞 𝐚𝐥𝐠𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐚𝐭 𝐤𝐨𝐧𝐤𝐮𝐫𝐞𝐧𝐭𝐬𝐢, kuid otsustavaks sai hea sooritus orienteerumises, milles eestlased on traditsiooniliselt tugevad,“ ütles võistluse Eesti-poolne üldjuht leitnant Kärt Praks.

Eesti naised pälvisid naiste kategoorias 🥇 kuldmedali, samuti said 🥇 kulla noviitside kategoorias ehk esmakordselt võistelnud mehed. Eesti meesveteranid tulid 🥈 hõbedale nii veteranide kategoorias kui ka kogu võistluse üldarvestuses. Võistluse üldvõitja oli Saksamaa ning kolmandaks jäi Soome.​

Sõjaväelisel mitmevõistlusel võtsid osalejad mõõtu püstoli ja automaadi laskmises, orienteerumises, läbisid takistusrajad maal ja vees, testisid teadmisi kaardi- ja meditsiiniharjutustel ning sõjaõiguses.

📷 Fotod: Siim Verner Teder, Antero Noor, Otso Kettunen, Harri Kettunen
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62811
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/eestlased-saavutasid-reservvaelaste-sojalisel-mitmevoistlusel-kolm-medalit/

𝑲𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒍𝒖𝒖𝒓𝒆𝒌𝒆𝒔𝒌𝒖𝒔𝒆 𝒖̈𝒍𝒆𝒗𝒂𝒂𝒅𝒆 𝒐𝒍𝒖𝒌𝒐𝒓𝒓𝒂𝒔𝒕 𝑼𝒌𝒓𝒂𝒊𝒏𝒂𝒔 2. augusti seisuga

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF-i RJ) jätkasid käimasoleva nädala jooksul aktiivse lahingutegevusega kogu rinde ulatuses. Nende peamine fookus on endiselt Donetski oblastis, kuhu tõenäoliselt on lähinädalatel oodata lisaüksuseid, mis võib lahingute intensiivsust selles piirkonnas veelgi suurendada.

Kogu rinde ulatuses korraldati keskmiselt 140–150 rünnakut päevas, mis on veidi rohkem kui varasematel nädalatel. Peamiselt toimusid rünnakud Pokrovski, Tšassiv-Jari ja Kurahove suunal. Viimase suunal sooritasid VF-i RJ taas 30. juulil ühe-kahe pataljoni suuruse mehhaniseeritud rünnaku (sarnane rünnak toimus ka 24. juulil), mis ilmestab veelkord VF-i relvajõudude pealöögi suunda ja tahet Donetski oblastis suuremat edu saavutada. Kuigi Ukraina RJ suutsid eespool mainitud rünnakud peatada, on VF-i RJ saanud kogu rinde ulatuses juulikuu jooksul vallutada juurde 150–200 km2 ulatuses alasid. Seega hoiavad VF-i RJ jätkuvalt rindel initsiatiivi enda käes ja ilmselt on ka järgnevatel nädalatel oodata VF-i järkjärgulist mõningast edenemist Donetski oblastis.

VF-i RJ korraldasid 31. juulil suuremahulise droonirünnaku Ukraina vastu, rünnates 89 drooniga erisuguseid sihtmärke Ukraina territooriumil. Rünnaku põhisuunaks oli Kiievi piirkond ning droonid lasti välja Jeiski, Seštša, Kurski ja Primorsko-Ahtarski poolt. Ukraina relvajõud suutsid edukalt alla tulistada kõik 89 drooni, mistõttu ei avaldanud rünnak märkimisväärset mõju Ukrainale. Viimane sarnases mahus VF-i relvajõudude droonirünnak Ukrainale toimus 1. jaanuaril 2024, rünnates Ukrainat 90 korda Shahed 136/131 tüüpi drooniga. Ka tol korral lasti alla kõik droonid, kuid rünnakule eelnes ning järgnes suuremahuline raketirünnak kauglennuväe pommitajatelt Tu-95MS ja Tu-22M3 tiibrakettidega H-/555/55 ja H-22/32, kus tabamusi said üle riigi elektri-, sadama- ja raudteetaristu objektid, sõjaväe lennuväljad, relva- ja moonalaod, sõjaväe õppeasutused ning kaitsetööstuse ettevõte. VF-i kauglennuvägi pole ei enne 31. juuli droonirünnakut ega pärast seda raketirünnakut korraldanud. Seevastu on Ukraina RJ teinud viimaste nädalate jooksul droonirünnakuid VF-i lennuväljadele, sh Olenegorski kauglennuväljale, mis võis ära hoida suurema kauglennuväe rünnaku Ukraina vastu.

𝑲𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆𝒍𝒂𝒏𝒆 𝒗𝒐̃𝒊𝒔𝒕𝒍𝒆𝒃 𝒐𝒍𝒖̈𝒎𝒑𝒊𝒂𝒎𝒂̈𝒏𝒈𝒖𝒅𝒆𝒍

Nooremveebel Peeter Olesk on silmapaistev laskesportlane ja kaitseväelane, kes võistleb tänavu Pariisis toimuvatel olümpiamängudel. 𝐏𝐮̈𝐡𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐥 𝐣𝐚 𝐞𝐬𝐦𝐚𝐬𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐥 𝐨𝐧 𝐭𝐚 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐦𝐚𝐬 𝟐𝟓 𝐦𝐞𝐞𝐭𝐫𝐢 𝐩𝐮̈𝐬𝐭𝐨𝐥𝐢 𝐤𝐢𝐢𝐫𝐥𝐚𝐬𝐤𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐯𝐚𝐥𝐢𝐟𝐢𝐤𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝𝐞𝐥.

🗣️ "Teenistuses on nooremveebel Olesk väga eeskujulik allohvitser ja asjalik kaitseväelane. Hoiame talle kolleegidega pöialt, et võistlustel hästi läheks. 𝐔𝐬𝐮𝐦𝐞 𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐤𝐢𝐧𝐝𝐥𝐚𝐭 𝐤𝐚̈𝐭𝐭 𝐣𝐚 𝐭𝐚̈𝐩𝐬𝐞𝐭 𝐬𝐢𝐥𝐦𝐚," ütles Sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Artur Meerits.

Nooremveebel Peeter Olesk on edukalt ühendanud oma sportlaskarjääri ja kaitseväe teenistuse, olles saavutanud mitmeid autasusid nii laskerajal kui ka tegevteenistuses. Ta on võitnud maailmameistrivõistlustel ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Lisaks on ta kroonitud Euroopa meistriks ning saavutanud hõbemedali Euroopa meistrivõistlustel kiirlaskmises. Olesk on ka 2021. aasta maailmakarikaetapi võitja kiirlaskmises.

ℹ️ Rohkem infot eelolevate võistluste kohta: https://om.postimees.ee/8064529/eesti-olumpiasportlaste-ajakava-tulemused-ja-ulekanded
ℹ️ Rohkem infot olümpiamängude lehelt: https://olympics.com/en/paris-2024/athlete/peeter-olesk_1906050

🎙️ Sõdurilehe podcasti värskes episoodis on meil au tervitada tuntud relvade eksperti ja militaarajaloo entusiasti Ian McCollumit USA-st. Ian on relvamaailmas tuntud oma teadmistepagasi ja YouTube kanali Forgotten Weapons poolest. Räägime Eesti kaitseväe teenistusrelvast Rahe – selle disainist, ajaloost ja tähtsusest kaasaegses sõjapidamises. Saates sukeldume ka Iani isiklikku teekonda relvade maailmas.

📺 Vaata tervet episoodi:
https://www.youtube.com/playlist?list=PLZGz9G5oYqN0T9ZWwgCz4YKneG-DWn12_
🎧 Kuula tervet episoodi:
https://open.spotify.com/show/0MafHfpZlNvbK4TvIlwRhf

𝑲𝒖̈𝒃𝒆𝒓𝒗𝒂̈𝒆𝒍𝒂𝒔𝒆𝒅 𝒕𝒂̈𝒉𝒊𝒔𝒕𝒂𝒔𝒊𝒅 𝒌𝒖𝒖𝒆𝒏𝒅𝒂𝒕 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂

Küberväejuhatus tähistas täna oma kuuendat aastapäeva Tallinnas piduliku rivistusega ning tunnustas silmapaistvamaid ja tublimaid küberväelasi.

Esimest korda andis väejuhatus koostöös AS Telegrupiga täna hommikul toimunud aastapäeva rivistusel Filtri linnakus välja aasta küberväelase tiitli ja preemia nomineeritule väljaspool küberväejuhatust. Selle pälvis diviisi 1. jalaväebrigaadi IT-juht 𝐒𝐚𝐧𝐝𝐞𝐫 𝐊𝐞𝐬𝐤𝐩𝐚𝐥𝐮. Lisaks sai diviisi staabi- ja sidepataljoni IT-süsteemi administraator seersant 𝐑𝐚𝐬𝐦𝐮𝐬 𝐕𝐞𝐬𝐩𝐞𝐫 aasta noore tegija tiitli ja Lääne maakaitseringkonna Pärnu maleva sidespetsialist 𝐊𝐚𝐥𝐥𝐞 𝐌𝐮̈𝐫𝐞𝐥 elutööpreemia.

ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/kubervaelased-tahistasid-aastapaeva/

𝑫𝒊𝒗𝒊𝒊𝒔𝒊 𝟏. 𝒋𝒂𝒍𝒂𝒗𝒂̈𝒆𝒃𝒓𝒊𝒈𝒂𝒂𝒅𝒊 𝒍𝒂𝒉𝒊𝒏𝒈𝒖𝒕𝒆𝒆𝒏𝒊𝒏𝒅𝒖𝒔𝒑𝒂𝒕𝒂𝒍𝒋𝒐𝒏𝒊 𝒋𝒖𝒉𝒕𝒊𝒎𝒊𝒔𝒆 𝒗𝒐̃𝒕𝒕𝒊𝒔 𝒖̈𝒍𝒆 𝒌𝒐𝒍𝒐𝒏𝒆𝒍𝒍𝒆𝒊𝒕𝒏𝒂𝒏𝒕 𝑹𝒊𝒉𝒐 𝑱𝒖𝒖𝒓𝒊𝒌

1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus toimus neljapäeval, 1. augustil lahinguteeninduspataljoni pataljoniülema vahetustseremoonia, kus kolonelleitnant Vladislav Belov andis pataljoni juhtimise üle kolonelleitnant Riho Juurikule.

🗣️ „Lahinguteeninduspataljon on vundament, kes peab manööver- ja lahingutoetusüksusi üleval hoidma. Teenistus saab olema huvitav ja väljakutseid esitav ning esimene suurem proovikivi ootabki meid ees 2025. aasta õppusel Siil, kus oleme hinnatav üksus. 𝐒𝐞𝐥𝐥𝐞𝐥 𝐭𝐞𝐞𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚𝐥 𝐬𝐚𝐚𝐦𝐞 𝐨𝐥𝐥𝐚 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐥𝐭 𝐤𝐨̃𝐢𝐤 𝐤𝐨𝐨𝐬, 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐝𝐞𝐬 𝐮̈𝐡𝐢𝐬𝐞 𝐞𝐞𝐬𝐦𝐚̈𝐫𝐠𝐢 𝐧𝐢𝐦𝐞𝐥,“ ütles 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem kolonelleitnant Riho Juurik.

Kolonelleitnant Juurik on teeninud kaitseväes alates 2004. aastast, kui läbis ajateenistuse õhutõrjepataljonis Tapal. Lisaks on ta osalenud kahel välisoperatsioonil Afganistanis, juhtides 2014. aastal ka Eesti kontingendi rahvusliku toetuselemendi kokkupanekut operatsioonipiirkonnas.

📷 Fotod: kpt Ott Aro
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62827
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/diviisi-1-jalavaebrigaadi-lahinguteeninduspataljoni-juhtimise-vottis-ule-kolonelleitnant-riho-juurik/

𝟐. 𝒋𝒂𝒍𝒂𝒗𝒂̈𝒆𝒃𝒓𝒊𝒈𝒂𝒂𝒅 𝒕𝒂̈𝒉𝒊𝒔𝒕𝒂𝒔 𝒌𝒖̈𝒎𝒏𝒆𝒏𝒅𝒂𝒕 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂

Diviisi 2. jalaväebrigaad tähistas täna, 1. augustil Taara linnakus enda väeüksuse kümnendat aastapäeva piduliku rivistusega, kus brigaadiülem andis silmapaistvamatele kaitseväelastele ja töötajatele üle ergutused.

𝑳𝒐̃𝒑𝒑𝒆𝒔 𝒎𝒆𝒓𝒆𝒑𝒂̈𝒂̈𝒔𝒕𝒆𝒐̃𝒑𝒑𝒖𝒔 𝑩𝒂𝒍𝒕𝒊𝒄 𝑩𝒊𝒌𝒊𝒏𝒊 𝟐𝟎𝟐𝟒

Neljapäeval, 1. augustil lõppes Pärnu lahel ja Revali Merekoolis (Reval Marine & Offshore Training) juba kahekümnendat korda toimunud merepäästeõppus Baltic Bikini 2024, millest võttis osa 𝐥𝐢𝐠𝐢 𝟔𝟎 𝐨̃𝐡𝐮𝐯𝐚̈𝐞𝐥𝐚𝐬𝐭 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬𝐭, 𝐋𝐚̈𝐭𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐋𝐞𝐞𝐝𝐮𝐬𝐭.

🗣️ „Õppuse eesmärk on alati olnud väga lihtne – võimalikult reaalsetes tingimustes, sealhulgas merel, 𝐭𝐫𝐞𝐞𝐧𝐢𝐝𝐚 𝐥𝐞𝐧𝐝𝐚𝐯𝐚𝐭 𝐢𝐬𝐢𝐤𝐤𝐨𝐨𝐬𝐬𝐞𝐢𝐬𝐮 𝐣𝐚 𝐯𝐞𝐞𝐧𝐝𝐮𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐧𝐚𝐝 𝐨𝐬𝐤𝐚𝐤𝐬𝐢𝐝 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐩𝐚̈𝐚̈𝐬𝐭𝐞𝐯𝐚𝐫𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬𝐭 juhul, kui neil peaks selleks vajadus tekkima,“ ütles õppusel osalenud Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Maanus Nigul.

Õppuse Baltic Bikini 2024 raames harjutasid õhusõidukite meeskonnaliikmed kuidas 𝐭𝐞𝐠𝐮𝐭𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐥𝐞𝐧𝐧𝐮𝐨̃𝐧𝐧𝐞𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥, kuidas pääseda õhusõidukist kui see on teinud hädamaandumise vette ning millised tegevused järgnevad peale seda nii vees kui päästekopteriga rannikule toimetamise käigus.

🗣️ „Õppuse planeerimises tehti ära väga suur eeltöö, taustajõud toimivad ja seetõttu on õppus kulgenud väga 𝐬𝐮𝐣𝐮𝐯𝐚𝐥𝐭 𝐣𝐚 𝐞𝐝𝐮𝐤𝐚𝐥𝐭,“ lisas kolonelleitnant Nigul.

Õppusele olid kaasatud kolme Balti riigi õhuväelased, mereväe päästelaev Kindral Kurvits ja tuukrigrupp, Kaitseliidu rannakaitse üksus ning kopterid UH-60 Black Hawk, Eurocopter Dauphin ja AW-139, mis aitasid õppusel osalejaid pinnalt päästa.

📷 Fotod: rms Renor Õige, rms Reio Soikka
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62817
🎥 Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=t7wKzwTixdY
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/loppes-merepaasteoppus-baltic-bikini-2024/

Eesti õhuvägi
Eesti merevägi
Kaitseliit

𝑼𝒖𝒔 𝒌𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒋𝒖𝒉𝒂𝒕𝒂𝒋𝒂 𝒂𝒔𝒆𝒕𝒂̈𝒊𝒕𝒋𝒂 𝒐𝒏 𝒌𝒊𝒏𝒅𝒓𝒂𝒍𝒎𝒂𝒋𝒐𝒓 𝑹𝒂𝒖𝒏𝒐 𝑺𝒊𝒓𝒌

Neljapäeval, 1. augustil asus kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale kindralmajor Rauno Sirk.

🗣️ „Kaitseväe ja riigikaitse areng on viimastel aastatel olnud väga dünaamiline, on tekkinud palju uusi võimeid ja paljud sõjalised võimed on arendamisel. Tempo on ülimalt kiire, eesmärgid suured ja vastutus veel suurem, aga meeskond on professionaalne. 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐫𝐢𝐢𝐤 𝐨𝐧 𝐣𝐚 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐭𝐮𝐝,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Rauno Sirk.

Kindralmajor Rauno Sirk teenis seni Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE), eelnevalt on ta olnud õhuväe ülem ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor. Lisaks on kindralmajor Sirk juhtinud lennubaasi, olnud õhuväe staabiülem ja Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede staabis. 2014. aastal valiti ta aasta ohvitseriks.

Kindralmajor Sirk alustas kaitseväeteenistust 1993. aastal, asudes õppima Riigikaitse Akadeemia Sõjakoolis. Ta on lõpetanud Ameerika Ühendriikide õhuväe sõjakolledži ja täiendanud end erinevatel õhuväe ning juhtimisalastel kursustel. Teda on tunnustatud mitmete teenetemärkide ja medalitega nagu Kotkaristi IV klassi teenetemärk, kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist ja kaitseväe pikaajalise teenistuse medal.

𝑲𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒅𝒊𝒗𝒊𝒊𝒔𝒊 𝒂𝒔𝒖𝒔 𝒋𝒖𝒉𝒕𝒊𝒎𝒂 𝒌𝒊𝒏𝒅𝒓𝒂𝒍𝒎𝒂𝒋𝒐𝒓 𝑰𝒏𝒅𝒓𝒆𝒌 𝑺𝒊𝒓𝒆𝒍

Alates neljapäevast, 1. augustist, juhib diviisi varasemalt Eesti esindajana NATO ja EL-i juures teeninud kindralmajor Indrek Sirel.

🗣️ „Jätkan diviisi arendamist ja nagu ka minu eelkäija kindralmajor Veiko-Vello Palm keskendun diviisi lahingvälja põhieesmärgile: maaväe süvalahingu pidamisele kaitseplaanide raames,” ütles kindralmajor Indrek Sirel. „Olen täiesti kindel, et diviis on valmis Eestit kaitsma osana suuremast jõust juba praegu. Meil on võimalusi see valmidus ja võimekus veel tõhusamaks muuta. Diviisi valmisolek ja areng tervikliku üksusena sõltub meist endist: igast diviisi tegev- ja reservväelasest, maakaitse võitlejast ja tsiviilteenistujast.“

Kindralmajor Indrek Sirel alustas teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis kompaniiülemana, on teeninud pataljoniülemana Viru üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas erinevatel ametikohtadel. Aastatel 2004-2005 teenis ta Afganistanis ISAF staabi ühend-operatiivosakonna (CJ3) planeerimisohvitserina ning oli samas ISAF-i Eesti kontingendi rahvuslik vanem.

2005.-2006. aastani teenis Sirel Scoutspataljoni ülemana, alates 2006. aastast maaväe staabi ülema ja maaväe ülema kohusetäitjana ning 2008. aastast maaväe ülemana. Kindralmajor Sirel on teeninud Hollandis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna ülema asetäitjana ja aastatel 2016-2021 kaitseväe juhataja asetäitjana.

Praegusele ametikohale asumise eel teenis kindralmajor Sirel Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures. Ta on lõpetanud relvajõudude juhtimis- ja kindralstaabi kursuse Fort Leavenworth’is Ameerika Ühendriikides ning Soome riigikaitse kõrgkooli kindralite erikursuse. 2009. aastal omandas kindral Sirel magistrikraadi strateegiliste uuringute alal Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis.

Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kaht peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja ellu viia sõjalisi operatsioone koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.

𝑷𝒂̈𝒓𝒏𝒖 𝒍𝒊𝒏𝒏𝒂𝒔𝒕 𝒔𝒂𝒊 𝒎𝒆𝒓𝒆𝒗𝒂̈𝒆 𝒔𝒖𝒖𝒓𝒊𝒎𝒂 𝒍𝒂𝒆𝒗𝒂 𝒔𝒐̃𝒑𝒓𝒖𝒔𝒍𝒊𝒏𝒏

EML Kindral Kurvits saabus Pärnusse teisipäeval, 30. juulil ja samal päeval kell kolm allkirjastati koostööleping, mille kohaselt 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐛 𝐥𝐚𝐞𝐯 𝐤𝐮̈𝐥𝐚𝐬𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐏𝐚̈𝐫𝐧𝐮𝐭 𝐯𝐚̈𝐡𝐞𝐦𝐚𝐥𝐭 𝐤𝐨𝐫𝐝 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬. Lisaks panustavad lepingu osapooled informatsiooni vahetamisse ning Eesti meresõidu ja merejõudude traditsioonide säilitamisse ja süvendamisse. Detailsemad tegevused lepitakse kokku igal aastal eraldi.

EML Kindral Kurvits osaleb sel nädalal ka Pärnu lahes toimuval õhuväe ja mereväe koostööõppusel 𝐁𝐚𝐥𝐭𝐢𝐜 𝐁𝐢𝐤𝐢𝐧𝐢, mille raames harjutatakse pilootide toiminguid merre hädamaandumise korral.

ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/parnu-linnast-sai-merevae-suurima-laeva-sopruslinn/

𝑨𝒋𝒂𝒕𝒆𝒆𝒏𝒊𝒔𝒕𝒖𝒔𝒆 𝒍𝒂̈𝒃𝒊𝒏𝒖𝒅 𝒕𝒆𝒆𝒏𝒊𝒗𝒂𝒅 𝒓𝒐𝒉𝒌𝒆𝒎 𝒑𝒂𝒍𝒌𝒂

Statistikaamet viis läbi reservväelaste sissetulekute uuringu. Analüüs võrdles aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehi vanuses 28–34 aastat samas vanuses meestega, kes ajateenistust läbinud ei olnud.

2022. aastal oli ajateenistuse läbinute keskmine igakuine palgaväljamakse 1915 eurot, samas kui võrdlusgrupil (ei olnud läbinud ajateenistust ega asendusteenistust) oli see 1824 eurot. Mediaanpalga väljamakse puhul oli erinevus isegi suurem – ajateenistuse läbinud teenisid umbes 𝟐𝟎𝟎 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦.

Palgavahe kasvab vanusega: 34-aastaste seas on mediaanpalga väljamaksete vahe ligi 300 eurot. Aasta lõikes võib ajateenistuse kogemus tuua ligi 𝟑𝟔𝟎𝟎 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭 𝐥𝐢𝐬𝐚𝐬𝐢𝐬𝐬𝐞𝐭𝐮𝐥𝐞𝐤𝐮𝐭, mis on umbes 2,5 korda suurem kui Eesti mediaanpalk 2022. aasta lõpu seisuga (1429 eurot).

ℹ️ Rohkem infot: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/eksperimentaalstatistika/ajateenistuse-labinute-tooturuseisundi-analuus

𝑶̃𝒉𝒖𝒔𝒆𝒊𝒓𝒆𝒅𝒊𝒗𝒊𝒔𝒋𝒐𝒏𝒊 𝒂𝒔𝒖𝒃 𝒋𝒖𝒉𝒕𝒊𝒎𝒂 𝒎𝒂𝒋𝒐𝒓 𝑻𝒐̃𝒏𝒊𝒔 𝑷𝒂̈𝒓𝒏

Uus õhuseiredivisjoni ülem major Tõnis Pärn on tegevteenistuses olnud 𝟏𝟔 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭, millest enamuse õhuseiredivisjoni koosseisu kuuluvas õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses erinevatel ametikohtadel. Lisaks sellele on ta juhtinud ka Leedus Karmelavas asuvat rahvusvahelist õhuoperatsioonide juhtimiskeskust. 2024. aasta suvel lõpetas major Pärn Ameerika Ühendriikides asuva õhuväe juhtimis- ja staabikolledži.

🗣️ „Iga ülem jätab oma jälje ja muudab veidi töökultuuri, oluline selle kõige juures on, et üksuse nägu säiliks, me oleme õhuseiredivisjon ja jääme alatiseks õhuseiredivisjoniks,“ ütles major Pärn. “Igal üksusel ja teenistujal on oma ülesanne ja seda mitte allüksuse sees, vaid ka õhuväe ning kaitseväe vaates. Me oleme üksus, kes pakub teistele teenust ja lahendust ning 𝐦𝐮 𝐭𝐚𝐡𝐞 𝐨𝐧, 𝐞𝐭 𝐦𝐞 𝐩𝐚𝐤𝐮𝐦𝐞 𝐣𝐚̈𝐭𝐤𝐮𝐯𝐚𝐥𝐭 𝐩𝐚𝐫𝐢𝐦𝐚𝐭 𝐭𝐞𝐞𝐧𝐮𝐬𝐭, 𝐚𝐯𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐬𝐮𝐡𝐭𝐥𝐮𝐬𝐭 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐡𝐚̈𝐢𝐝 𝐥𝐚𝐡𝐞𝐧𝐝𝐞𝐢𝐝,” lisas major Pärn.

📷 Fotod: v-srs Siim Verner Teder
📷 Rohkem fotosid: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62816
ℹ️ Rohkem infot: https://mil.ee/uudised/ohuseiredivisjoni-asub-juhtima-major-tonis-parn/

𝑰𝒓𝒂𝒂𝒈𝒊𝒔 𝒗𝒂̈𝒍𝒊𝒔𝒐𝒑𝒆𝒓𝒂𝒕𝒔𝒊𝒐𝒐𝒏𝒊𝒍 𝒐𝒍𝒆𝒗 𝑬𝒆𝒔𝒕𝒊 𝒌𝒐𝒏𝒕𝒊𝒏𝒈𝒆𝒏𝒕 𝒉𝒂𝒓𝒋𝒖𝒕𝒂𝒃 𝒎𝒆𝒅𝒊𝒕𝒔𝒊𝒊𝒏𝒊𝒂𝒍𝒂𝒔𝒆𝒊𝒅 𝒐𝒔𝒌𝒖𝒔𝒆𝒊𝒅

Iga võitleja olulisematest oskustest on osutada meditsiinilist abi endale ja oma kaasvõitlejale. See oskus annab kindlustunde, tõstab võitlustahet, moraali ning teeb üksust parajalt julgeks.

Välisoperatsiooniaeg on jalaväekompanii Estcoy-20 meediku seersant Mariin Tulfi sõnul aidanud C-kompanii sõduritel ja rühmade parameedikutel meditsiinialaseid oskusi märgatavalt arendada – mitmed harjutused „õhukiirabi“ üksusega, uute oskuste (näiteks, vereülekanne taktikalises olukorras, erinevad hingamisteede avamise võtted jne) omandamine ja pidev harjutamine on 𝐚𝐫𝐞𝐧𝐝𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐚𝐛𝐢𝐚𝐧𝐝𝐣𝐚𝐭𝐞 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐤𝐢𝐧𝐝𝐥𝐮𝐬𝐭 𝐤𝐮𝐢 𝐤𝐚 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐞𝐧𝐝𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐤𝐨𝐨𝐬𝐬𝐞𝐢𝐬𝐮 𝐡𝐮𝐯𝐢 𝐦𝐞𝐝𝐢𝐭𝐬𝐢𝐢𝐧𝐢𝐯𝐚𝐥𝐝𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮: „Parameediku erialakursuse lõpus sain kingituseks särgi, millel on kirjas, et meedik on see, kes sinu elu kõige raskemal hetkel seisab sinu ja surma vahel. Missioonil veedetud ajaga on kõigi kompanii meedikute väljaõppe tase ja oskused selle olulise hetke jaoks, mil nad peaksid seisma oma relvavenna ja tema surma vahel, märgatavalt paranenud ja järgnevatel kuudel saavad nad oma oskusi veelgi täiendada,“ lisas ta.

Sõdurid õpivad esmaabi andmist juba ajateenistuse esimestel nädalatel sõduri baaskursuse ajal ning edaspidises teenistuses lihvitakse oskusi nii teoorias kui praktikas, lisades sinna aina uusi elemente. 𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐤𝐚𝐮𝐞𝐦 𝐤𝐞𝐬𝐭𝐚𝐛 𝐭𝐞𝐞𝐧𝐢𝐬𝐭𝐮𝐬, 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐤𝐢𝐧𝐝𝐥𝐚𝐦𝐚𝐤𝐬 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐦𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 𝐚𝐛𝐢 𝐚𝐧𝐝𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐚𝐥𝐠𝐨𝐫𝐮̈𝐭𝐦𝐢𝐝. Iga järgmine sooritus aitab vajalikud liigutused automatiseerida ja lihasmällu treenida ning annab võimaluse instruktoritel ja koolitajatel harjutuse raskusastet tõsta.

📷 Fotod: ltn Marina Loštšina